Metsik lingvistika

Keele ?le m?tisklemine on ?htviisi intellektuaalselt paeluv ja ohtlik. Varem v?i hiljem viib see lahendamata paradokside ja vastamata k?simuste r?gastikku. Sel teeharul v?ib inimene talitada mitmel viisil. ?hed p??avad vastuolusid lahendada ja vastamata k?simustele vastuseid leida, teised p?stitavad aga uusi probleeme, ?ritades juba kehtivaid t?desid ?mber l?kata. See t?hendab, et k?ik, mis varem tundus lahendusena, on j?rgmisel hetkel juba osa probleemist. Loodan, et see raamat aitab pisutki s?vendada seda vaikset meeleheidet, mis on oma olemuselt laostav, kuid siiski kaunis.

Metsiku lingvistika all m?istan ma selles raamatus inimese kodustamata keelev?imet. Inimese keelelised v?imed on ilmselgelt palju suuremad, kui ta ise usub need olevat. Kui k?sida, mis on keel, siis tavaliselt m??ratleb inimene keelt kirjas?na kaudu – keel on see, mis on kirjas raamatus. Keele kaks v?ljendusvormi – k?ne ja kiri – on teineteise suhtes as?mmeetrilised. K?net saab muuta palju v?hem kui kirja, ehkki esmapilgul tundub olevat just vastupidi. Kujutelm normeeritud kirjakeele ainuv?imalikkusest surub meie keeletaju teatud piiridesse. Kui palju on neid, kellele on koolitunnis antud ?lesandeks v?lja m?elda uusi kirjavahem?rke? T?en?oliselt mitte ?htegi, sest selline ?lesanne n?ib rikkuvat s?vaarusaama keele olemusest. Kiri on midagi kindlat ja etteantut, millele tuleb kohandada oma individuaalset keelev?imet. Vastupidine arusaam tundub pisut infantiilsena.

Kuid selle arvamuse ?igsuses on p?hjust kahelda. Piisab, kui m?elda olukorrale, kus k?ne muutub kirjaks. Suurem osa inimesi on koolip?lves vihtunud konspekte kirjutada, ?ritades lektori tempokast ja h?plikust k?nest v?lja noppida vajalikku tarkust. Kui sellist l?bit??tatud eksamikonspekti hiljem sirvida, vaatab sellest tihti vastu lingvistiline geenius. Vajadus k?net kiiresti ?les t?hendada toob kaasa loomuldasa s?nade l?henemise, konspekti ilmuvad spontaanse konsonantkirja alged. Lisaks sellele ilmestab teksti terve trobikond innovatiivseid r?hum?rke, mis oma komplitseerituse astmelt ei pruugi sugugi alla j??da traditsioonilisele kirjavahem?rkide s?steemile. Seal, kus inimest ei kammitse enam normeeritud kirja grammatiline reeglistik, avaldub tema kodustamata keelev?ime oma tegelikus rikkuses. Keegi ei ole meile kunagi ?petanud, kuidas luua alternatiivset transkriptsioonis?steemi, ometi suudame selle ise luua ilma erilise vaevata, kulutades sellele ilmselt m?rksa v?hem energiat kui jalgrattas?idu ?ppimisele. Pealegi, kui me poleks oma silmaga n?inud, et jalgrattaga on v?imalik edasi liikuda, siis vaevalt usuksime kaudseid vihjeid, et ka jalgrattur v?ib olla ?nnelik inimene.

Inimene on alati m?rkamatul viisil kasutanud alternatiivseid kirjas?steeme, ja see on ?sna t?helepanuv??rne fakt. Teisiti ?eldes veedavad inimesed ?snagi suure osa oma ?rkvelolekust n-? keelelises perifeerias, mis soodsate asjaolude kokkulangemisel v?ib aluse panna uue m?rgis?steemi s?nnile. Midagi niisugust on t?en?oliselt juhtunud arvutikirjaga, kus grimassm?rkide sissetung alfabeetilisse kirjas?steemi on hakanud kujundama uut kirjaviisi. Kirja tulevik ei n?i liikuvat mitte ?he, vaid paljude erinevate kirjaviiside samaaegse kasutamise suunas. Kiri jaguneb ilmselt erinevateks murreteks nagu k?nekeel. Kiri muutub l?hiajal kindlasti rohkem kui k?ne, kuid kirja muutumist suunavad j?ud p?rinevad huvitaval kombel just k?nekeelest, k?ne „ununenud” osadest. K?ne ja kirja ebatraditsioonilisest seotusest tuleb ka k?esolevas raamatus pikemalt juttu.

Metsiku lingvistika sissejuhatuseks sobiks m?te, et rohkem huvitavat juhtub keele piiridel. Samas me ei tea, kus on meie keele piirid. Me ei tea isegi seda, kus on meie kirja piirid. Ja kui v?ga l?hedalt uurida, siis muutub ka meie k?ne maagiliseks aktiks, mille t?henduse s?gavust ei ole v?imalik l?puni m??ta. Iga teisiti ?eldud s?na nihutab veidi meie keele piire, iga teisiti kirjutatud s?na nihutab piire juba ?sna m?rkimisv??rselt. Usun, et inimese tungi semiootilise horisondi poole tuleb k?ll praktilistel p?hjustel aeg-ajalt piirata, kuid mitte l?plikult maha suruda. Tegelikult ei sunni meid mitte miski peale oma eelarvamuse kohandama enda isikup?rast keelev?imet „anon??mse” keelekaanoniga. Teatud annus lingvistilist m?ssumeelsust v?ib olla ?htlasi ka m?ne uue originaalse lahenduse v?tmeks. Alfabeedi enda teke on ehk selle m?ssumeelsuse parimaks n?iteks.

Me vajame keele kohta rohkem avastuslikke h?poteese, sest keeles on asju, mille m?istmisest oleme t?en?oliselt palju kaugemal, kui suudaksime ise uskuda.