Keelemõtte äratuseks

Parimat osa lingvistikast ei saa kunagi kodustada: saad ?he tiiva k?tte, teisega rapsib ikka edasi. See on kulgemine j?e l?ppematu voolu ja tundmatu linnu kisa suunas. Istuda augusti?htul aidatrepil, kui ?hk muutub l?bipaistvaks ja aeg kaldub s?gisesse, ning m?elda v?lja meditatiivne alfabeet – selline v?iks olla ?ks eesti keelem?stikute unistusi.

Maagilist keeletaju on inimesed alal hoidnud v?ga erinevate keelepraktikate kaudu. ?ks k?ige vanemaid viise on k?nelemine kivide ja puudega selles keeles, mida viimased m?istavad. Puudega tuleb r??kida puude keeles, lindudega lindude keeles. Sellise keeletaju nurgakiviks oli arusaam, et igal looduskehal on oma nimi, oma heli, oma akustiline varjukuju. Kognitiivses plaanis v?imendavad sellist keelepraktikat s?nesteetilist p?ritolu aistingud, mis tekivad vormi akustilisest tajumisest. S?nesteesia ehk kognitiivne s?mbolism – helide tajumine v?rvidena, vormide tajumine helidena jne – on m?nginud keele kujunemises arvatavasti olulist rolli. Ilma niisuguse kognitiivse vundamendita poleks saanud ilmselt tekkida metafoor ja m?tlemine v?rdkujude kaudu, mis omakorda oleks teinud k?sitavaks teadvuse kujunemise tervikuna.

Teiseks viisiks loodusobjektidega suhelda oli nende kuju j?releaimamine liigutuste abil, nendega „tantsimine”. Tants loob eelduse samastumiseks v??raga. ?amaanipraktikas v?ime seega n?ha v?ga arhailise keeletaju j?lgi. Heli ja liigutused kuuluvad lahutamatult kokku ja toetavad loomuldasa teineteist, mist?ttu maagiline keelepraktika arenes m?lemat teed pidi. Hiljem on sellest maagilisest praktikast kujunenud v?ga erinevaid vorme. Paljude kultuurin?htuste alguspunkt on t?en?oliselt rituaalsetes tantsudes. Seega – otsides v?tit k?ige arhailisema p?rimusliku kihistuse ja ?rgsema keeletaju juurde, on animistlik k?nelus kivide, puude, lindude ja loomadega ?ks s?gavamaid lingvistilisi fenomene.

Kuiv?rd vastab t?ele m?te, et inimene seisab suure lingvistilise murrangu l?vel? M?tleva inimese lingvistilised vajadused ei ole enam kohandatavad sellele arusaamale keelest, mille l?i renessansiaegne euroopa kultuur. Rahulolematus keelega v?i keelelise reaalsusega on t?nap?eva inimesele midagi iseloomulikku. Inimene tajub, et ta v?iks ja tahaks r??kida ning kirjutada kuidagi teisiti, mingit teistsugust keelt, kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Inimese v??randumine on seotud keele ?rat?ukereaktsiooniga. V??randumine on keelelise v??rtaju otsene kaasn?he. V??randumine ehk maailma?ud on tegelikult inimese kommunikatsioonivajaduse krooniline rahuldamatus, k?nev?ime j?rk-j?rguline h??bumine. Kultuur on olemuslikult seotud keele kognitiivsete ressursside k?ttesaadavusega. Paljud kultuurikihid on praeguse inimese m?tlemisele tegelikult k?ttesaamatud. Me ei suuda kuigi h?sti m?ista muistsete inimeste uskumusi ja maailmataju, sest need kasvasid v?lja hoopis teistsugusest keelelisest reaalsusest.

Keele roll oli vanal ajal teistsugune: keel hoidis eelk?ige tasakaalu inimese ja maailma vahel. Keel oli maagilise m?tlemise t??riist. Kiri muutis keele ajapikku pelgaks kommunikatsioonivahendiks, v?imu atribuudiks. Keele „mudeliks” sai kiri. Selle tagaj?rjeks on tohutu muutus kultuuriteadvuses: need kultuurin?htused, mis olid seotud keele arhailisemate vormidega, keele kui maagilise praktikaga, surid v?hehaaval v?lja. Kirja levitatav keeletaju t?i kaasa totaalse muutuse – maagilise s?na kadu h?vitas inimese osaduse ja andis asemele t?lgenduse. Inimene tunneb ennast h?sti seal, kus asjadel on ?ige t?hendus. Kunst ja religioon osutusid samuti ?kki inimese juurest ?raviiduks, t?pselt samuti nagu kiri lahutas n?iduslikul viisil s?nad k?nelejast. Inimene oli ?kki sunnitud hakkama saama teistsuguses keelelises reaalsuses. K?simus osadusest asendus v?hehaaval k?simusega kohast s?steemis. Juba sumerid olid sunnitud tunnistama, et kirjast sai l?hikese ajaga maksukoguja k?epikendus.

Kirja tulekuga keerustusid inimese suhted keelega. M?rkimisv??rne osa inimese elust kulus n??d erinevate t?henduste v?rdlemisele, lakkamatule ?lek?simisele, milline suhe on ?hel v?i teisel t?hendusel inimesega. Keele kui osaduse asemele tuli v?hehaaval idee keelest kui ?hiskondliku korra alustalast. Osadust ei saa panna kahtluse alla, see kas on v?i ei ole, vahekord t?hendusega on aga palju keerulisem. T?hendus v?ib olla ?ige v?i vale, t?henduses saab kahelda, seda saab asendada ja muuta. T?hendust ei saa usaldada, t?hendussuhteid esmat?htsaks pidav keel demoniseerib v?hehaaval inimese m?tlemise, ajab ummikusse, kasutades kurjasti ?ra inimese s?nnip?rast tungi korrastatud maailma j?rele. Keel muutub v??raks v?i koguni inimese vaenlaseks. Kirja levimise k?ige otsesemaks kaasn?hteks on see, et ta kutsub ellu niisuguse kultuuripraktika, mis parasiteerib suuresti t?henduse ideel. Ka osadustunne ei kao kuhugi, kuid see marginaliseerub. Keelel ei ole enam osadust taastavat funktsiooni. Inimesel lihtsalt pole piisavalt j?udu, et seda tohutut t?henduste laviini harmoonilises tasakaalus hoida. Iga uus t?hendus v?ib p?hjustada s?steemis uue varingu. Nii elab anal??siv inimene pidevas ebakindluse, hirmu ja kahtluse seisundis, sest t?hendus on midagi sellist, mida ei saa p?him?tteliselt l?puni usaldada. T?hendus on ?hekorraga nii s?ber kui ka ?raandja – ?hes k?es p?hapilt, teises oda.

Kirja teke ei toonud kaasa mitte ainult lingvistilise, vaid tegelikult semiootilise plahvatuse. Arenesid k?ik m?rgis?steemid. See l?i omakorda eelduse alfabeetilise teadvuse kujunemiseks. Inimene arendas v?lja ja v?ttis omaks need kultuurikoodid, mis olid seotud kirja ekspansiooniga. Selle taustal hakkas kirjaeelse kultuuri asukale omane m??ratlemata ja v?hem semiotiseeritud kogemus nihkuma v?hehaaval perifeeriasse. Tekkis uus maailma kogemise viis, kirjast kujunes l?hikese ajaga kultuuri peamine salvestusmehhanism. Kiri h?ivas nii kultuuri m?lu- kui ka kommunikatsioonifunktsiooni. Kiri tungis kultuuri sellesse ossa, mida varem oli edasi p?randatud hoopis teiste koodis?steemide abil. Isalt pojale traditsioon asendus k?ikjal kirjapandud teksti vastuvaidlematu t?ega. Ehk teisiti – kirjast sai v?imu t??riist.

Ratsionaalsest keelepraktikast on kaks huvitavat erandit: need on kultuur ja m?tlemine. Kultuur pole teatud vaatenurgast midagi muud kui natuke untsu l?inud keel, ?pardunud k?nelus. V?i teisiti: „kultuur on see, millest ei saa normaalsel viisil r??kida”. Selles m?ttes on kultuur ja m?tlemine sarnased, nad m?lemad vastanduvad keelele. Selline keelek?situs on palju loomulikum, sest siin ei teki vastuolu keele, m?tlemise ja kultuuri vahel. Kultuur on m?istuse see osa, mis ei leia adekvaatset v?ljendust keele kaudu.

Keel on algselt tegu, mingi h?datarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse j?lg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset v?i maagilist algup?ra. Teatud juhul v?ib keel olla lihtsalt rituaal, mis taastab inimese osalustunde. T?en?oliselt kusagil siin on t?nap?eva inimese muusikakultuse juured, sest muusika on n??disajal ?ks v?heseid t?henduss?steeme, kus t?henduse ja osaduse vahekord on m?rgatavalt teistsugune. Keelest on see tasakaal peaaegu kadunud, kuigi maagilise s?na aegu oli see kindlasti olemas. Kunagi oli keelel n?htavasti ka see funktsioon, mida t?nap?eval h?lmab muusika.

Inimene on s?nade ratsu. K?llap on paljud m?tisklenud selle ?le, kui inimene r??giks „teisiti”, kas siis oleks ka tema maailm teistsugune? Inimesel on tung keelest v?lja, teistsuguse keele j?rele, inimese keeleline alg- v?i ?rgkogemus ei taha teinekord keelde ?ra mahtuda. Inimene on alati otsinud lingvistilist alternatiivi. Kultuur ise on samuti m?nes m?ttes ?ks suur keeleline alternatiiv, metsiku lingvistika n?iakatel. Juba Wittgenstein uskus, et t?nap?eva kultuur on suurelt osalt inimese v?itlus keelega, tahtmine keelest v?lja saada, mis k?ll radikaalsel kujul kunagi ei ?nnestu. Inimene ei ole vist kunagi t?ielikult leppinud m?ttega, et maailm on m?rgiline. Selline m?te tundub ?ngistav.