Jaan Kaplinski Sõprade kirjad on su poole teel

Andke mulle aega aega

iga asi on k?sim?rk kaktused

kasvatavad noori pehmeid okkaid

s?brad saadavad raamatuid unen?gudest ja indiaanlastest

Nii kirjutasin 1967. paiku, m?eldes k?igep??lt Hellar Grabbile, kes oli mulle juba saatnud ?ige mitmeid pakke raamatuid. Millest suur osa t?esti olid indiaanlaste raamatud, kuigi ?pris teist laadi kui nood, mis huvitasid omal ajal Joosep Tootsi. Aga huvi indiaanlaste juttude vastu on ilmselt midagi, mis kestab p?lvest p?lve, kuigi s?mpaatiad v?ivad p??rduda Kentuki L?vist punanahkade poole. Raamatuid unen?gudest. Jah, v?hemalt C. G. Jungi autobiograafia tuleb meelde.

Kuidas see kirja-, raamatu- ja m?ttevahetus ?ieti algas? Vahemeesteks olid minu m?letada kaks n??dseks siit ilmast lahkunud inimest – f??sik Harry ?iglane ja l??rik Andres Ehin, ?ks mu ?likooliaja esimesi s?pru. Seda kinnitab ka Hellar, kes on asjast kirjutanud Andres Ehini m?lestusraamatus. ?iglasega sai kontakti eesti soost f??sik Rein Silberberg ?hendriikidest. ?iglane r??kis sellest Andresele. Ja Andres kirjutas Hellarile. Ja r??kis minule. Ja siis kirjutasin mina Hellarile. Andres s?itis Siberisse, meie Hellariga j?ime kirjutama.

Oli see siis nii v?i natuke teisiti, pole ehk v?ga oluline. Infovahetus ise on olulisem. Ja see on t?nu alles hoitud kirjadele v?ga h?sti dokumenteeritud enam-v?hem algusest l?puni. Kui raamatuid l?ks pikal ja keerulisel teel m?nigi kord kaduma – ja m?nigi v?is kaduda m?ne Tallinna raamatukogu spetsfondi – siis ma ei m?leta, et kirju oleks kaduma l?inud. K?ll l?ks kaduma kirjavahetuse privaatsus, sest olen KGB paberitest leidnud p?ris p?hjaliku ?levaate oma kirjapartneritest ja kirjade sisustki. Aga seda, et kirju pikal teel loevad ka teised silmad, me teadsime. Ja j?udum??da arvestasime. Isegi sel moel, et kirjutasin vahel Hellarile nagu t?eline n?ukogude inimene ja Ameerika imperialistide veendunud vastane. Ettevaatamatult olin sellest oma n?ukogude-inimese-m?ngimisest m?nele tuttavale r??kinud. Ning nende kaudu j?udis see ka valvajate k?rvu. Leidsin oma KGB v?ljas?idu-toimikust ka m?rkuse, et J. K. on H. G. – ga kokku leppinud, et paneb oma kirjadesse riigitruudust… Muidugi, ei Hellar ega mina pidanud palju m?nede v?liseesti selts- v?i ringkondade totalitaristlikust antitotalitarismist, mis aksiomaatiliselt eeldas, et kommunistide v?imu aluses Eestis ei saa olla midagi h??d, ja k?ik siin kirjutatu ja ilmunu pole muud kui punane v?i ??rmisel juhul roosa propaganda. Muidugi on siis N Eesti kirjanikud Kremli ?raostetud k?silased. Jne. Antikommunism v?ib olla sama totter kui n?ukogude kroonu-kommunism.

Hellar ja mitmed mu teised noorema p?lve tuttavad teispool raudeesriiet niimoodi totalitaarselt ei m?elnud ja p??dsid p?hjalikult ning eelarvamusteta saada pildi siinsest kultuurielust, mis hakkas virguma talveunest 1950. aastate teisel poolel. Seda virgumist – Krossi, Niidu, Kaalepi, ka Uno Lahe tekste loeti ja neid p??ti hinnata omas kontekstis, mida samuti p??ti m?ista. Igatahes ?ratasid need esimesed p??sukesed Eestis lootust, et kevad pole kaugel. Meie, kassetip?lvkonnaks kutsutute lavaleastumine n?is seda omalt poolt kinnitavat.

Minu lapsep?lve l?pp langes ?nnelikult kokku ajaga, mida nimetatakse ka Hru?t?ovi sula-ajaks. Stalinismiga, terrorire?iimiga tehti l?pp, kuigi kommunism j?i riigiusuks ja katsed kommunistlikust leerist lahkuda, nagu tehti Ungaris 1956, l?petati j?hkralt. M?letan neid p?evi h?sti: istusime emaga raadio juures, kuulates Ameerika H??lt ja Vaba Euroopat poola keeles – poolakeelseid saateid ei segatud. Sain midagi aru, m?ne p?eva p?rast juba hoopis rohkem. Sellest ajast on meeles s?napaar czo?gi radzieckie – N?ukogude tankid… Kirjutasin siis juba luuletusi, m?ned neist olid v?ga selges?naliselt protestivaimulised. M?letan vaid ?ksikuid ridu, n?iteks niisuguseid:

– vaba Ungari veri voolab,

pehkind kirstulaudade raginat

kostab Saksamaalt ja Poolast.

?nneks sellised tekstid kroonuametnike k?tte ei j?udnud. Muidu oleks mul v?inud v?ga halvasti minna. Aga, j?llegi ?nneks, olin oma luuletamisega v?ga ?ksi, minu klassis teisi huvilisi ei olnud. Elasin k?ik ?ksi l?bi ja valasin oma lootuse ja raevu p?randaalustesse luuletustesse.

Ungari ?lest?usu mahasurumine n?itas meile, kus on vabaduse piirid. Kuid vabadust j?i siiski ka j?rele. 1954–55 olime saanud kontakti L??nde pagenud sugulaste ja s?pradega. Hakkasid tulema kirjad, pakid ning ka raamatud. Raudeesriidesse tekkisid praod, luugikesed. Hakkasime elama kahes maailmas. Vanem p?lvkond muidugi elas edasi kadunud vabariigi t?es ja vaimus, meie, nooremad, integreerusime mingil moel L??nega. Mis minule t?hendas nii v?lis-Eestit kui vaba Euroopat-Ameerikat. Hakkasin innuga ?ppima prantsuse keelt, mille alused olin saanud emalt, poola keelt, inglise keelt. Arvasin, et pean N Liidust ?ra minema, ?ra saama. Ning et s??l, L??nes v?iksin ehk leida t??d ja leiba vene keele ja kirjanduse ?petajana. Lugesin usinasti vene kirjandust. Teisalt j?udsin esimest korda ka selle eesti luuleni, mis t?esti huvitas ja vaimustas. ?helt poolt arbujate luuletused eestiaegsetes Loomingutes, teiselt poolt, otsekui nende loomuliku j?tkuna, Kangro, Lepik, Kolk, Laaban ja paljud teised. Vanaema t?dipoeg Arvo M?gi saatis mulle v?ikese pagulasluule antoloogia masinakirjas ?hukestel paberilehtedel. Osa neist luuletustest j?i p?he. Huvitas, vaimustas, m?jutasinspireeris. Parem, t?eline luule oli ?ks, olgu siin v?i s??l kirjutatud. Hoolimata siinsetest kroonuideoloogidest ja korravalvuritest v?i s??lsetest totalitaristlikest antikommunistidest s?ndis j?lle ?ks eesti kirjandus, ?ks eesti kultuur. Paguluses oli j?tkatud siinset kolmek?mnendate aastate joont, mida kergelt modifitseeris uuemate suundade m?ju. S?rrealismi, assotsiatiivse luule jooni on Lepikul, t?iesti uue aja laadis kirjutab Laaban. Eesti luules j?tkub osalt samuti endine, eestiaegne laad, kuid ehk veel j?ulisemalt kui paguluses tungib sisse uuem ja modernsem. Laaban leiab Eestis hoopis agaramaid lugejaid ja ?pilasi kui L??nes. Nii s?nnib siin juba kuuek?mnendate alguses s?ntees vanast ja uuest, arbujalikust klassitsismist ja moodsamast v?ljendusest, peaaegu et s?rrealismist.

Siin ei saanud me muidugi kirjutada k?ike, mida m?tlesime, v?hemalt otses?nu mitte. Kuid paljut saime kirjutada ja paljule mitmel viisil vihjata. Ja kes m?ista tahtis, m?istis ka vihjeid. Selleks oli vaja teadmisi, kuid ennek?ike huvi, valmisolekut ?lesaamiseks okupatsiooni, anneksiooni ja repressiooni traumadest. V?ga paljud L??nde pagenud-p??senud eestlased ei olnud valmis. Nad suutsid edasi elada vaid, kandes endaga kadunud Eestit, ja ei tahtnud teada midagi sellest, mida nimetasid okupeeritud Eestiks, punav?imu all olevaks Eestiks… Tean inimesi, kes ?tlesid Eestist lahti t?ielikult, keeldusid olemast eestlased, tahtsid unustada eesti keele, unustada ka Eesti. Seda on mulle r??kinud nende lapsed, kes on n??d p?riselt inglased, rootslased, ameeriklased.

N??d usun, et saan neist pagulastest aru, saan aru isegi vanainimesest, kes ei talu punast v?rvi lambivarju. Maapagu on trauma ja sellel on omad, vahel isegi k?rvaltvaatajale kummalised tagaj?rjed. Aga minule ja paljudele minutaolistele noortele selles okupeeritud Eestis tundus, et meie vastu ei olda s??lpool ?iglased. Olime mingis m?ttes vangid suures laagris, mida muust maailmast lahutas raudeesriie. Ja ei saa ju vange, saati veel vanglas vangideks s?ndinuid s??distada selles, et nad vangis on. Ja pole ehk ?ige keelduda vange k?lastamast protestiks vanglare?iimi vastu. Meie, nagu paljud meist vanemad ja v?ib-olla targemad-kogenenumad, p??dsime elada normaalselt, me ei tunnud end n?ukogude inimestena. Meid huvitas k?ik maailmas toimuv, olgu kirjandus, kunst, poliitika, lihtsalt elu. Me ei m?elnud pidulikult sellele, et tahame luua Eesti Kultuuri, me tegime lihtsalt v?imaluse piirides seda, mis huvitas. Kultuur, mis ei huvita, ei ole ju miski ?ige kultuur… Ja kuna elasime N Liidus kasinal vaimudieedil, otsisime v?imalusi seda dieeti t?iendada. Tahtsime teada, mis tehakse mujal, kus vaimutoitu on rohkem ja mitmekesisemat. Ning leidsime v?imaluse sellest osa saada. T?nu inimestele, kes suutsid pagulastraumadest ?le olla ja m?rgata meid, meid m?ista ja j?udum??da aidata. Lugu minu ja Hellari kirjavahetusest r??gib, kuidas see s?ndis. N??d m?tlen, et temale l?ks sidepidamine siinsete inimestega palju kallimaks ja ta n?gi neid sidemeid s?lmides ja hoides, meid aidates palju rohkem vaeva kui meie. Me olime t?esti nagu vangid, kellele toodi-saadeti pakke, mille me t?nuga vastu v?tsime, k?sides aga lisa. Veidi piinlik on sellele m?elda, olime t?esti innukad kultuuritarbijad, kes said k?ik muidu v?i poolmuidu. Kuid saadu m?ju meile oli tohutu.

Nimetasin juba, et t?nu Mana ?mber koondunud inimestele ja teiselt poolt siinsetele noorematele kultuuriinimestele liitus kaheks k?ristatud eesti kultuur j?lle ?heks, kuigi see ?htsus siinpool alati sugugi selgelt end avaldada ei saanud. Kuid oma vanu luuletusi ?le lugedes saan ka ise selgemini aru, kui palju neis luuletustes on seda, mis minuni j?udis Hellari, ent ka m?lema Ivari – Ivaski ja Gr?nthali – kirjadest ja raamatusaadetistest. Indiaanlased, zen-buddhism, Jung, uusvasakpoolsus, beatnikud… See k?ik on osa minu ja paljude mu s?prade-kolleegide vaimuilmast. Valge joon V?rumaa kohale oleks ilmselt j??nud kirjutamata, kui saadetud raamatud ei oleks toonud minuni zen’i kaudu kilde vanast Hiina luulest, mille lummuses olen sestsaadik. Mitmed varased esseed said samuti alguse raamatutest, mis ?le lombi v?i lahe minuni j?udsid.

Muidugi ei saanud meie, nagu suur osa ka noorema p?lve v?liseestlastest, minna kaasa 1960ndatel ja 1970ndatel L??nes vohava leninismi ja maoismiga. Meil olid kogemused, teadmised, me ei saanud vaadata m??da riigist, s?steemist, milles elasime. Kuid elama selles me pidime. Ja kes tahtis meiega suhteid pidada, pidi suhteid pidama ka selle s?steemiga. Mis tollal tegelikult polnud enam see raevukas ja armutu terrorimasinav?rk nagu 1940 v?i 1944. Terrori asemele oli tulnud t??tus, silmakirjalikkus, kaksikelu, m?ng. M?ng, kus meie m?ngisime, et oleme korralikud n?ukogude noored ja meie kasvatajad ning valvajad m?ngisid, et nad seda ka usuvad. Kui nad oleks tunnistanud t?de, oleks see t?hendanud nende ideoloogia, nende t?? ja vaeva l?bikukkumist. Mida ju l?puks tuli tunnistada, kahjuks alles inimp?lv hiljem. Meiega suhete pidajad said sellest aru ja m?ngisid meiega kaasa, kuigi see neile v?is olla palju vastikum kui meile. Meie olime ju maast-madalast harjunud… Hellari m?lestusraamatud r??givad sellest m?ngust p?hjalikult ja ausalt. Nii m?ngu vastikust kui ka toredast poolest: kohtumistest KGB meestega, kes kohmakalt p??avad tulijaid oma v?rku t?mmata, ja kohtumistest huviliste andekate noorte inimestega. Ja v?luvate Eesti daamidega, kellega poleks piinlik olnud ka Stockholmis v?i New Yorgis ??klubis k?ia.

See k?ik on minevik. Eesti Vabariigi uuest algusest on m??das juba ?le 20 aasta, ta on kestnud pea sama kaua kui tema eelk?ija, kus kasvas Hellar ja mille h?ving on j?tnud oma traagilise j?lje ka Grabbide perekonnalukku. M?eldes aga tagasi neile ideoloogilistele l?hedele, mis tookord said avalikult v?lja tulla vaid v?lis-Eestis, pean tunnistama, et nad ei ole p?riselt kadunud. On vaid r?nnanud pagulusest siia kodu-Eestisse. On siingi k?llalt neid, kellele ENSV on ?ksainus must plekk ajaloos ja k?ik, kes s??l mingit v?hegi olulist rolli m?ngisid, on kommarid, kaasajooksikud v?i ?raandjad. ?nneks on sellised suhtumised oma ehedamal kujul suures v?hemuses, ?nnetuseks aga m??ravad nad siiski ?ht-teist meie poliitikas, olgu v?i suhtumises venelastesse, vene keelde ja Venemaasse. Ja k?igesse, mis assotsieerub sotsialismi ja ?le?ldse vasakpoolsusega. Ka meil v?ib veel s?imata oponente punasteks, nagu omal ajal paguluses s?imati Mana ?mber kogunenud vaimuinimesi. Mulle tundub, et see ei ole mitte eriti arukas j?reldus meie, kodueestlaste kogemustest viiek?mne eeennessvee aasta jooksul. Maailm ja tema osake – Eesti – oli ja on v?rvilisem ja huvitavam kui see mustvalge v?i punavalge pilt, mis temast vahel kiputakse maalima. Seda kahe inimese kirjavahetust ?le maa ja mere v?ib vaadata ka loona nende ?hisest p??dest n?ha maailma k?igis v?rvides ja aidata j?udum??da selle n?gemise poole neid, keda piirid ja piirivalvurid takistasid selle v?rvilise maailmaga kontakti otsimast ja leidmast.

Olen Hellari ja enda kirjavahetusele m?eldes kirjutanud veel ?he luuletuse, mis on k?ll m?eldud lastele, kuid eks ka lastele meis endis, kes loodetavasti veel elus ja alles on.

L?bi ?? ja tuule, ?le mere ja m?e,

miski tuleb su juurde, mida sa veel ei n?e.

Kui on halvad ilmad ja veel halvem on meel,

m?tle: s?prade kirjad on su poole teel.

Seljas valged tiivad, nii nad lendavad k?ll,

kirjud margid peal ja sinine ?mbrik ?ll.

?mbrikul su nimi, su t?nav, linn ja maa

ja kindluse m?ttes veel maja number ka.

Ja ukse number, kus seisab su kirjakast,

et nad kaugelt tulles m??da ei l?heks tast.

Kui on halvad ilmad ja veel halvem on meel,

m?tle kirjadest, mida sa pole saanud veel.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.