Hellar Grabbi VORSICHT! DER FEIND HÖRT MIT! ETTEVAATUST! VAENLANE KUULAB PEALT!

Sarnase tekstiga plakatid kaunistasid majaseinu ja planguveeri Saksa okupatsiooniaegses Tallinnas ja pakkusid eriti teismelistele poistele j?rjekordset objekti, mille peal hambaid teritada ja lollide sakslaste ?le irvitada. N?ukogude okupatsiooni all oleks sama tekst v?inud leida kasutamist s?pradevahelise suus?nalise hoiatusena telefonik?nede puhul, aga ka kirjavahetuse pidamisel v?lismaade ja ENSV vahel.

Telefonik?ned v?lismaale ja v?lismaalt olid KGB kontrolli all ja neid kuulati pealt. S?braliku kirjavahetuse salaja j?lgijad olid samuti n?ukogude okupatsiooniv?imu k?silastest julgeolekut??tajad v?i nende agendid, ?hes?naga allasurutud eesti rahva vaenlased (vt tekst ?lal!). Ametlikus keeles kutsuti (kuigi mitte alati) postitatud kirjade l?bivaatamist harva esineva imeliku s?naga – perlustreerimine. Et kirjavahetus v?lismaaga allus perlustratsioonile, oli ?ldiselt teada. Ka Jaan Kaplinski ja mina olime muidugi sellest teadlikud.

Kirjavahetust kahtlematult varjutas teadmine, et kirju loevad N?ukogude Liidu julgeolekuohvitserid. Eriti delikaatses olukorras oli Kaplinski, kes oli juba niikuinii oma filosoofilise ja dissidentliku m?tlemise ja k?itumisega KGB erilise t?helepanu all ning elas ja tegutses ohtlikult t?mal maal, kus jalg v?is ka ettevaatlikult astudes kergesti m?lkasse sulpsatada. Minu arvates p??ses Kaplinski arreteerimisest ja vangilaagrist seet?ttu, et ta on v?ga hea luuletaja ja omas seda mainet ja oli tuntud ka Eesti naabermaades. K?ndides nagu noateral, oskas ta teha KGB-ga suhtlemisel diplomaatilisi k?ike, mis maandasid tekkinud pinget ja v?imaldasid KGB-l otsida ja leida lahendusi luuletaja ?mberkasvatamiseks v?ljaspool traataeda. Nagu teame, vaatamata KGB ootustele mingit ?mberkasvamist ei toimunud.

Kas perlustratsioonile m?tlemine muutis kirjade sisu? Jah, muutis. Enesetsensuur kirjutamisel oli kohati ?sna karm. V?hemalt minu puhul. Ja nii palju kui olen Jaaniga k?nelenud, oli temaga enam-v?hem samuti. Kahju oli, et ei saanud ?telda k?ike seda, mida s?da soovis ja mille ?le hing valu tundis. M?nel korral lisasin kirja lause, mis oli koosk?las N. Liidu propagandaga. N?iteks toetasin rahu p?simist maailmas, kritiseerisin revan?istide esilekerkimist L??ne-Saksamaal v?i pagulaslehtede Eesti k?lastamise vastast hoiakut. V?ib filosofeerida, et ka meie “normaalne” kirjavahetus allub enesetsensuurile. V?ime isegi v?ita, et me ei panepaberile ?htki rida, enne kui need ei ole kiirm?ttes meie tsensuurist l?bi k?inud. See hoiab meid kirjutamast lollusi ja viisakuse normidest ?leastuvaid m?ttek?ike ning k?sitlemast antud olukorras ebasobivaid teemasid.

Tsensuur tsensuuriks, aga just sellisel kujul on tegu autentsete ja k?rpimata dokumentidega. Kirju oodati ja nendest tunti r??mu ka v?lismaal. Need olid saadikuteks kodumaalt ja aitasid alal hoida eesti kultuuri ?htsust. Mulle kui kultuuriajakirja toimetajale olid s?prade saadetud kodumaakirjad asendamatu v??rtusega.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.