Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991

Jaan Kaplinski Hellar Grabbile

Tartu, 2. m?rts 1965

Auustet Hellar Grabbi!

Olen v?heke kursis olnud Teie ja mu relvavenna Andres Ehini kirjavahetusega, s.o. lugesin Teie kirju ja Andresele saadetud raamatuid. Veebruaris k?isin Tallinnas ja muuseas ka A. E. vanemate juures, kus mul j?llegi oli au Teie kirju n?ha. Koos Andrese pikema s?numikuga p?hjamaa ?rglaanest, kuhu tema tuntud iseloom ta n??d on viinud. Andres kirjutab ka, et ta sealt maalt pole Teile kirjutada saanud. Ja Teie kirjas on pm. soov saada “kassetti”, kus teiste k?rval on ?ra tr?kitud ka Teie alandliku teenri luuletusi1. Ma arvan igaks juhuks, et pr. v?i hr. Ehin seda kassetti saanud ei ole – meil on n?udmine luule j?rele k?vasti ?le pakkumise – ja nii siis saadangi Teile ?he viisiku; ega l?puks topelt ka ei k?rise, kui mujalt peaksite saama.

Olen ?llatatud ja liigutatud teatest, mida Teie kirjast Ehinitele lugesin: et ?likooli aastap?eva-aktusel ka J. K. luuletusi loetud on. Neid on ju v?ga v?he avaldatud ja sedagi v?ga k?ttesaadamatutes kohtades!

Igatahes on sellisest ?hendusepidamisest kindlasti kasu. Seda t?endavad minu arust armeenlaste ja leedulaste kogemused, kes emigratsioonist on saanud palju andekat ja haritud t??j?udu juurde ja kelle kultuurielule see kohe positiivselt m?jus. Meil (s.o. “pagulasf??rerite” seas) aga suvatsetakse isegi Tartu tudengite (siin sageli apoliitilisuses s??distatud) v?rsside lugemist ketserluseks pidada. Tuleb j?rsku meelde lugu, mida r??kis t?lkija ja literaat Aleksander Kurtna. Neil Petseri vaimulikus seminaris olnud kellegi Vene v?rsti poeg, vist Obolenski, kelle isa talle alati kirjale kirjutas “Tema k?rgeaususele v?rst X-le”; postiametnik aga saatis kirja saatjale tagasi, kirjutades enne veel ?mbrikule “Meil k?rgeaususi pole”. Nojah, ma ei tea, kas noor v?rst saigi isalt ?htegi kirja oma ?piaja jooksul. Kes tiitlit ?le k?ige peab, pidagu, aga ?rgu n?udku maailmalt sedasama… Ja kui maailm on vahel j?hkralt loll ja ?leolev, tuleb teda sellena v?tta; jonnakale lapsele vastu jonnida on k?ll k?ige lollim pedagoogika. Tarvis osata lapsele l?heneda, sest ega ta k?ige hullem polegi, vahel v?tab ?ppust ja vahel m?rkad, kuidas ta vargsi hakkab j?rele aimama seda onu, keda ?sja s?imas…

Mis mu kogukesse puutub, siis on temas mitugi h?irivat ebak?la, mille olemasolus ma ise k?ige v?hem s??di olen. Meil on ikkagi h??ks tooniks noori inimesi eest ja tagant toetada ja nende loomingut liiga usinasti s?eluda, eriti muidugi peale suitsutunni l?ppu A.D. 19642. Aga n??d oleme j?lle optimistimad, kuigi teil seal vist meie v?imete ja perspektiivide suhtes seda rohkem ollakse…

Kui teil seal midagi t?navuse kasseti kohta arvustavat ilmub, oleksin v?ga t?nulik, kui selle saadaksite.

Jaan Kaplinski 1964. aastal noorte autorite kasseti ilmumisel. EKLA fotokogu.

M?ni niisama-t?heldus:

Nii J. K. pilt kui ta elulugu on antud preisiliku ametlikkuse ja kuivusega3. Kirjutasin neile k?ll, et olen abielus, aga see vist pole nende arvates oluline. Niisiis: olen abielus, t?tre Maarja isa (3 kuud), 1 meeter 80 cm pikk, lipsu ei kanna, ei suitseta, ei joo, n?rin k??si, armastan botaanikat, matemaatikat, ei loe peaaegu ilukirjandust, muusikast armastan Bachi, kunstist Kaug-Ida ja n?it. Braque’i (Picasso’d ei talu), tahaksin elada maal ja tegelda lillede kasvatamisega, praegu elan Tartu vanimas elamus kolmandal korrusel. P?ritolult olen poolaka ja v?rukese segu. T??tan ?likoolis laborandina ja p??an keeleteadust eksaktsemalt k?sitleda. Oskan ?ige mitut keelt ja mulle meeldib neid ?ppida. Tunnen hingel?hedust dzen-budhismi ja katoliiklusega (ka luules meeldib Eliot ja siis j?llegi Kaug-Ida). Naine4 on ajaloo-?li?pilane ja ka orientalistikahuviline.

Ning kui ma kirja kirjutan, siis tuleb see alati pikk.

Alandlike tervitustega

Jaan Kaplinski

Hellar Grabbi Jaan Kaplinskile

22. m?rts 1965

Tere, Jaan Kaplinski!

Oli ?llatus ja hea meel Sinult kirja saada, milles rohkelt huvitavaid kommentaare. See on praegu siin masina k?rval ja kommenteerin omaltpoolt, nii kuidas p?he tuleb. Kuidas Andresel selkuppide juures5 l?heb? Vaat, et toob viimati sealt veel pruudi kaasa. Kui talle kirjutad, siis palun tervita minu poolt. V?ga tore, et kassett sai mulle teele pandud. Seni pole k?ll veel k?tte j?udnud, kui harilikult v?tab raamatupaki teekond kodumaalt siia 3–5 n?dalat. Kui selle saan, siis viin l?pule oma praegu m?rkmete staadiumis oleva ?levaate eesti uue, aomaastike p?lvkonna, luulest6. Oleks v?ga tore, kui selle juurte saaks ka “Manas” avaldada fotosid neist, kelledest juttu. Eelk?ige: Kross, Kaalep, Laht, Niit, Suuman, P. – E. Rummo, Traat, Vetemaa ja Sina ise. K?igist on ju pilte nii nende kogude kaantel v?i mujal ajakirjanduses ilmunud. Kas Sa saaksid mulle neid saata? Muidugi juhul, kui arvad, et fotode Manas tr?kkimisest mingit pahandust ei tule. ?hes numbris ilmus ?iglase7 pilt koos tema raamatu arvustusega ja protesti pole kuulda olnud. Sinust endast on ju hea pilt Noorus nr. 2/65 ja kas see pole ka mitte Sina, kes kuulab Vetemaad ette lugemas Nooruses l/65, k?ed ?mber p?lve. Kes need teised seal ees on? Runnel? Rummo? K?rvallehek?ljel kah huvitav pilt, kus ma enda arust mitmed ?ra tunnen, kuid oleks hea, kui Sa kirjutad, kes need on, muidu mul ehk l?ks arvamine viltu. Tead, oleks v?ga tore, kui saaks need kaks fotot (s.t. Noorus 1/65, lk. 22–23 grupipildid) kah kuidagi, ehk Nooruse toimetuse kaudu? V?i Migdalilt?8 Kui need kirjandusajakirjas ?ra tr?kime, ega me siis mingit l??klauselist juttu, mis ebakohane oleks, juurde kindlasti ei pane. Siin v?lismaal huvi j?rjest suureneb kodumaa uue p?lvkonna luule, proosa (kuidas oleks ka Mati Undi fotoga samast Nooruse numbrist + mujalt Valton?) ja isegi muusika suhtes. Plaate on siiski v?he liikvel. Laabaniga kuulasime n?dala eest Singi, R??tsa, Tambergi ja P?rdi asju, kuid need ei olnud vist nende viimased ja paremad. Laaban, kes muusikast rohkem teab kui mina, ?tles, et Kuldar Sink olevat k?ige huvitavam. Kuid igalt oli ainult ?ks lugu, nii et selle j?rele ei tea otsustada.

Jah, nagu mu pr. E. – le9 saadet kirjast n?gid, sai ?ks sinu luuletus ka detsembris New Yorgis ette loetud. Selleks oli meie k?igi hea s?ber sms. Tursk. Ega teisi ei olegi nagu mulle kodumaa ajakirjandust j?lgides n?ppu hakanud, Sinu t?lkeid olen k?ll n?inud. P. E. Rummo asjadest sai loetud Hamleti laulud, ?kskord ennepuiste, Me hoiame n?nda ?hte, Traadilt: ta avaluuletus kogule “K?ngasmaa” ja “Tuimuse ja tuulte poeemi” 3. osa, Vetemaalt “Paduvihm” ja Suumanilt “Poeetilisi portreid 4”. Muid kommentaare selle ?htu kohta oli ju mu selles kirjas, mida Tallinnas n?gid. Jah, see Obolenski jutt l?heb ikka m?rki k?ll. Kuid siin need lapsed on nii lollid, et neid tasa-targu ?petamine ka ei aita. Vastu jonnimine on ju ka muidugi m?tetus. Mis sellesse puutub, et Sa oma koguga sellisel kujul nagu see tr?kist v?lja tuli, rahul ei ole, siis ega see pole uudis. Vahest m?tlen, et kas ongi ?ldse ?ige t?siselt arvustada kodumaal tr?kitud asju (kas n?gid juhtumisi Arno Vihalemma huumoritoonis pikka arvustust esimese kasseti kohta?)10,sest see on ju poolik selektsioon. Kuid arvan siiski, et on ja kavatsen seda teha. Mis Sina arvad? N?iteks pole n?inud Alliksaare luulet, kes olevat p?ris tugeva tasemega. Nii et ega me siin nii optimistlikud perspektiivide suhtes k?ll ei ole. Kui vahest ?ht-teist me m?tetest tsiteerit on, siis on see l?bi kahekordse k?verpeegli. Sest esiteks v??navad emigrantlikud (paras s?na!) ajakirjanikud ?ra, et neid, kes siiski huvi kodumaal tehtava vastu tunnevad, teistele v?liseestlastele lollidena n?idata.

Hellar ja Irja Grabbi poegade Indreku ja Kristjaniga 1965. aastal. Hellar Grabbi arhiiv.

Vaadates “Noorus” 2/65, lk. 11 Su kommentaare enda kohta, siis tuli mulle p?he uuesti asi, mis mu s?dant vaevanud on. Nimelt Andres k?sis mult juba t?ki aja eest, et kas saaksin saata Antillide luulet originaalis, kuna seal teil selle t?lkimine k?sil. Selle kandi luule oli mulle valge laik poeetilisel kaardil ja mees, kes seda mulle otsida lubas, ei t?itnud oma lubadust. Nii et ka mina ei ole oma lubadust t?itnud ja Antillide luulet saatnud. Vahepeal olen lugend, et see t?lkekogu vist juba valmis saamas?11 Kui veel olete huvitatud, siis kirjuta kohe ja konkreetsemalt, mis teil veel puudus ja ma luban kohe saata. Kuid praegu ma muidu otsima ei hakka, sest vist hilja ja aega v?he mul kah. K?ll panen Sulle posti pool Saareste s?naraamatut, lisaks kaks ingliskeelset romaani, paperbackina. P?rast saadan lisaks veel teised Saareste vihikud, mis seni ilmunud ja kui viimased paar vihikut, mis seni ilmumata, ka v?lja selle aasta kestes tulevad, siis ka need. V?ibolla Sul on juba see m?isteline s?naraamat, eks siis anna m?nele teisele kirjamehele. Need ingliskeelsed romaanid olid mul Andrese jaoks, kuid l?kitan need n??d sulle, mis nad siin ikka hallitavad. Mis Sa muidu tahaksid raamatute osas saada? Mainid, et oled huvitatud zenbudhismist. Kas soovid sellest valdkonnast raamatuid? Ma ei tea, missugused seal k?ttesaadaval on. Kirjuta aga, mis raamatud sind huvitaks. Ega mul nende saatmine ?lej?u ei k?i, paperback v?ljaanded v?ga odavad ja Saareste s?naraamatu kirjastajaga mul kauaaegne kontakt. ?ra n??d ka m?tle, et ma j?rsku Su kirja selliselt t?lgitsesin, et tahad raamatuid saada. Olingi veidi ?llatunud, et sa seda maininud ei olnudki. Mina n?iteks kirjutan kohe, et tahaks saada k?ike huvitavat, mis Eestis ilmub. Eks sa ise tea, mis v??rib saatmist. Miks kord Sirbis ja Vasaras mainit Kaalepi J?rvemaastikud pole veel v?lja tulemas? Kas seda on siiski sel aastal oodata?12

Mulle meeldis v?ga, mis Sa Nooruse l?hitutvustuses ?tled, et kui saaks kooliteed uuesti alustada, siis kirjandusteaduse asemel ?piks loodusteadusi. Ma arvan, et kirjandusemehed on – ingliskeelset v?ljendit tarvitades – “too much interbreeding” ohvriks langenud. Liiga literaarsed, liiga humanitaaralade kammitsas, liiga omasuguste kambas. Aga miks sa ei tee asja uuesti ?le, kasv?i ilma diplomitaotluseta n.?. m?ne kursuse viisi? Muidugi, lugeda saab ju ka ilma koolis k?imata.

Samas ?ratr?kit haikudest osa on v?ga head. Kas j?rgmisel lehek?ljel olev “Baikal” on ka Sinu oma? K?llap vist. Seda lugedes tabas mind h?mmastus, sest see sarnaneb v?ga ?he mu tuttava luuletusega. Teema k?ll teine, kuid k?nekeelne toon, kujundid ja isegi ?lesehitus v?rdlemisi l?hedased. Peale selle juhuslikud kokkusattumised: v?rdle n?iteks esiridu!, v?i kohti “Ainult vahel” Baikalis ja “Vahest ainult” teises. Samuti see d?naamiline-geoloogiline koht “Baikalis” (Siin kord l?igati maa l?hki…) ja teises (Kuid lubjakivi…). Samuti huumorivarjundid m?lemis luuletuses. Lisan siia selle luuletuse “Paekivi kainusest”. Lisan siia peale selle ka veel 6 muud Kaarel Saare13 luuletust. Ta luuletused sattusid minu k?tte sellep?rast, et olen seotud kahe ajakirja toimetamisega ja nii satub mu k?tte asju tihti. Saare luulet pole seni veel avaldatud. Laaban ja Gr?nthal tahavad k?ll Mana jaoks. Saatsin kord enne Tartu ka Eduard Krantsi luuletusi, milledest m?nedel oli teatavat sarnasust Suumani luulega. Krants elab Torontos, Saar New Yorgis. Oleksin t?nulik, kui Sina ja ehk ka m?ni teine kirjandusemees kodumaal m?ne kommentaari Saare asjade kohta teeks. Mind huvitab k?ige rohkem k?simus, kuidas m?jub kodumaalt eemalolek just keelelisest k?ljest, kas on n?iteks n?ha erinevus keelepruugis, keeletoonis. Sina oled ju selle k?simuse spets, lugesin ?hest Keelest ja Kirjandusest Sinu ?levaadet semantika konverentsist14.

“Ning kui kirja kirjutan, siis tuleb see alati pikk” – see on Sinu kirja viimane lause. V?tan selle t?iesti omaks. T?nu sellele eelnenud l?hitutvustuse eest. Minust oled m?nesuguse mulje saanud ju Andrese kirju lugedes. Nii et lisan ainult, ?hte Su lauset veidi parafraseerides: olen abielus, kahe poja isa (4 ja 6), lipsu harilikult ei kanna (Sul on aga siiski “Nooruses” lips ees!) 1 meeter 87 cm pikk, kaalun 100 kilo, armastan k?iki asju, mis huvitavad, tahaksin elada mererannas maal, suitsetan v?he, viina v?tan, t??tan Ameerika Kongressi Raamatukogus, tunnen hingel?hedust k?igi inimliku ja terve looduse vastu, olen 35 a. vana.

Tervitustega ja lugupidamisega,

Hellar Grabbi

Jaan Kaplinski Hellar Grabbile

Tartu, 15. aprill 1965

Tervist, Hellar Grabbi!

Oli v?ga meeldiv Sinult kirja saada ja virgutas m?nelegi asjale m?tlema.

K?igepealt aga katsun vastata k?simustele ja lahtised otsad kinni s?lmida.

Mis fotodesse puutub, siis leidsime m?ne mehega, et praegu nagu ei sobiks neid saata.15 Ehk saate kasutada “Nooruses” ilmunut; kuidas Noorusest neid saada ja saata, ei oska momendil ?telda, aga pean meeles ja k?sin targemate inimeste k?est. N??d kommentaare piltide manu. Nooruses 65/1 olen k?ed ?mber p?lvede t?esti mina, minust paremal, vaatajale l?hemal on Hando Runnel, vasemale j??vad j?rjekorras Mati Unt, Lii (Ly) Seppel, Viivi Luik, tema abikaasa Jaan Paavle, p?igiti pingil n?otsi vaataja poole istuv mees poolkiilas peaga on v?ga armas inimene Nigol Andresen.

?mber laua istuvad (nimetan ainult neid, kellest on natuke n?gu n?ha, nii et tunda v?imalik) vasakult Enn Vetemaa, ?lo Tuulik, August Sang, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mati Unt.

Kaalepi J?rvemaastike ilmumise ajast ei tea mina midagi… Ei usu, et nad niipea v?lja tuleksid. Aga ma k?ll ausalt ?elda ei ole eriti kursis nn. kirjanduseluga. Ainult niipalju kuulukse, et ?x uus katamadin oodata on, kus kohut peetakse eksotismi, mitmesuguste meeleolude ja ?ldse vist elukauguse ja kaasaegsusetuse ?le16.

Kas siinseid kogusid maksab t?siselt arvustada? Enamikku kindlasti. Minu laulukrantsikene on koguna k?ll lausa jama ja sealt v?ib t?siselt v?tta ainult osa laulusid. Ja peale-kauba olen viimasel ajal oma luules ka ?ldse pettunud. Kord ma olin imelaps, aga n??d juba ?likooli l?petanud ja peaks midagi olema, seevastu aga ilmneb ikka selgemalt, et oleks viimane aeg millegagi t?siselt tegelema hakata. M?ne asjaga aga ei saa, m?neks ei j?tku p?sivust ja jonni otsast peale alustada, peale muu tuleb teha raha ja hoida last, kes ei ole terve ja vajab palju hoolt. Unistan t?esti ?ppida korralikult botaanikat ja matemaatikat juurde – nendest olen k?ige rohkem saanud.

Mis puutub mulle omistatud lausetele Noorusest 65/217, siis minu laused nad ei ole. Ajakirjaniku rumalus ja ajalehekeel l?bini. Ma pole ms. kirjandusteadust ?ldse kunagi ?ppinud, hariduselt olen lingvist ja ainult. “Leiab peegelduse kunstilises s?nas” – sellist eesti keelt ma k?ll veel ei r??gi; loodan, et m?tlemisv?ime s?ilib ja seda ka edaspidi ei tee.

Antillide luule on vist tr?kikojas ja j??b ?le ainult t?nada meelespidamise eest; ega tegelikult k?ll rohkem materjali vaja ka poleks, seda on ehk ?learugi.

Saadetud raamatute eest olen ?limalt t?nulik Sulle! Saareste MS on k?ll meil olemas ja saadud juhtn??ride j?rgi ma kingin ta kellelegi edasi, kel tarvis. M?tlesin k?ll, et k?ige parem oleks ta teaduskonna raamatukogule annetada, kus teda ei ole ja kus k?ik noored tudengid teda kasutada saaksid, Pm. on see raamat siin maal nii kallis, et isikule kingituseks alati ei sobigi.

Jah, nendest raamatutest ?le?ldse…

Olen enda arust suur raamatunorija ja seda juhtub harva, et v?lismaalt m?nda ei soovi. Omal maal k?in tihti raamatupoes, aga seal on muidugi ainult omamaist kraami.

Mis mind huvitab? Dzeni kohta loeksin heal meelel, sellest on U.S.A. – s ka k?rgel tasemel teoseid.

K?ige rohkem kiusavad mind raamatud nn. cultural anthropology ?le. Autoritest Margaret Mead, Ruth Benedict (ka tema indianistika), need naised on v?ga palju kirjutanud ja loodetavasti ka paperback-v?ljaannetesse. Autoreid on muidugi ka teisi, aga mul pole neist head ?levaadet, indiaanlased on alati huvitanud, ka nende elu-olu ja kultuurip??dlused t?nap?eval. Ehk on sellest midagi v?i tead niisama kirjutada midagi huvitavat? J?rsku kirjutavad punanahad ise ka vahest endast? Mul puudub ?ldse pilt praegusest olukorrast sellel alal, viimased asjalikud andmed olen saanud Roosevelti-aegse indiaaniameti peamehe John Collieri kirglikust ja targast raamatust The Indians of the Americas. V?ga tahaks teada, kuidas elab The Native American Church, mis 20 a. tagasi veel keelatud oli – peyote18 pruukimise eest. Sellesse kirikusse astuksin mina, muidugi mitte peyote p?rast… Tuhande aasta eest elati Maarjamaal minu arust t?pselt sellises vaimus ja t?es, nagu viiesaja aasta eest ja t?kati t?nini P?hja-Ameerika metsades. Olen sellest k?igest palju m?elnud, aga siin ei viitsi kirja panna.

Eestlastele panen pahaks, et nad iga hinna eest tahavad kellekski ja millekski saada, peavad oma maad provintsiks ja vabandavad endid. Ma vihkan m?isteid pealinn, perifeeria, keskajakirjandus jm. kesk-, lihtsalt ei suuda taluda, et ikka rohkem iseseisvaid kultuurikeskusi silme all muutub provintsiks ja on sellega s?gavasti rahul. Kurat k?ll, kolmesaja aasta eest oli iga kirikla ja suur osa m?isadest kultuurikeskused raamatukogudega jne., n??d on maailm nii vaene, et ainult “pealinn” saab midagi veel t?ielikult.

Noored autorid Tallinnas Kirjanike majas 1965. aastal. Esineb Enn Vetemaa, kuulavad (paremalt): Jaan Kaplinski, Mati Unt, Ly Seppel, Viivi Luik, Jaan Paavle. Vasakul Nigol Andresen. EKLA fotokogu.

Nojah, see on ?he Tarto-liina eks-universiteedi ekstudengi igap?evane nutulaul.

Kui veel raamatuid mainida, siis huvitavad Aldous Huxley viimase aja t??d (eriti esseed), muu ilukirjandus vaevalt, sest seda ulatub siia k?ige rohkem ja mina sealt midagi hingekosutavat leidnud ei ole.

Tuleb meelde, et kirjutasid Andresele kord, et pead Ivar Gr?nthali parimaks, mis seal luuletatud. Viimastel aegadel olen ka ise nii hakanud tundma ja arvama. Imelikke sulameid k?igist asjust oskab see mees kokku sulatada, end vabaks laulda valudest, mida enamik harjumusest t?hele ei pane. Suur ja ?llatavalt lihtne katharsis on selline luule… Muuseas, mis kuup?eval on I. G. s?ndinud? Ega ta pole november v?i isegi jaanuar? Oleks huvitav ka Sinu s?nnip?eva teada, mulle n?ib nimelt, et astroloogias on naljakal kombel palju tabavat… Ehk saad kirjas m?ne I. G. luuletuse viimasest ajast saata (tunnen ainult m?nda ?hest mullusest Manast, kus n?it. Ahti-mariin oli)! Mis Kaarel Saarest ?elda oskan, on see, et liiga palju seletamist ja seet?ttu liiga v?he luulet. Keeles v??rap?rasusi leian v?he ja alati ei tea, kus need, kus licentia poetica. Muidugi on “kaigub” pro “kaikub”. Usun ka, et meil ?eldaks “mul t?mmati v?lja kaks hammast”. Kas sealsed noored veel julgeksid ?elda “ta suri sinna” ja tarvitada muid selliseid kummalisi rektsioone? TEE V?RSSEluuletuses h?irib mind, et “samaaegselt” seisab seal ja mitte ei ole ?eldud kuidagi lihtsamini. Pole igatahes hea keel. Muidugi ei pruugi selles k?iges (nagu s?nastiku vaesuseski ja urbaniseerituses) olla midagi ameerikalikku, ega meie koolilapsed ja tudengid, kes just Wiedemanni lugenud pole, paremat eesti keelt kirjuta. Olen eesti filoloogi t?lgitud aafrika muinasjuttudesse k?ll ja k?ll korralikku eesti keelt sisse parandanud. Olen ms. tundnud folkloristi l?pukursuselt, kes ?tles kord umbes j?rgmist: “Ah et Eestis oli keskajal katoliku usk… mina arvasin, et oli ristiusk…”

Vist sel aastal ilmuvasse kogumikku “Kirjakeel” kirjutasin, mida arvan keele tendentsidest ja perspektiividest19. Arvan, et see v?ljaanne teile raamatukokku vist ei j?ua, nii et pean katsuma ta saata, kui ta kord ilmub ja teda liiga kiiresti ?ra ei osteta. Usun k?ll ise, et keel l?heb kuradile, sest ainult m?ne kandi taluinimesed oskavad veel ?iget ja ilusat keelt k?nelda. Nooremad linnainimesed ei oska ?ldse mitte midagi peale transistori kuulamise ja niisama molutamise. M?ni k?ll oskab ka natuke matemaatikat ja m?ni mootorratast parandada. Neid ?petavad ?petajad, kes ei tea, mis vahe on ristiusul ja katoliiklusel…

Vihalemma arvustust ma n?inud ei ole, olen ainult kuulnud ?helt kaasv?itlejalt sellest.

– Naine tuli postiga, kus oli ka Su kaart. Raamatuid ei ole veel. Loodetavasti nad siiski tulevad. –

?hest asjast tahaks veidi pikemalt kuulda. See on tolle t?li ajalugu, millest vist s?ndis Mana. Mana ?hesainsas numbris, mida mina n?inud olen, oli umbes k?mme enam v?i v?hem selget r?nnakut Kangro pihta20. Peab k?ll t?sine t?li selle taga olema. Ma vist aiman umbes, milles on asi ja kuidas on olukord praegu, aga oleks niisama huvitav t?psemalt teada. Kas on alust lugeda Tulimulla tegelasi eesotsas tolle Vana-Antsla poisiga21 reaktsion??ride hulka (halb termin, kuna pm. ma ise kaldun ajaloo maastaapides Sumerist peale ikka vana paremaks pidama kui uut)? Vahest kipub j??ma mulje, et ?igus on kahe vahel. Mana vist loeb n?it. Kangro parimateks luuletusteks kodumaal kirjutatuid, mina tahaksin tema tipu asetada rohkem pagulusse, kuigi see on absoluutselt saavutatud Ammukaares ilmunud v?rssidega (vist rohkem tuntud P?lenud puust); sinna kuulub P?hap?ev veel kindlasti, edasi algab vist aeglane langus, mis v?ga tr??stitult suubub Septembris, mida olen juhuslikult ka lugenud. Paljudest kogudest ei tea k?ll midagi (Seitsmes ?? (?), Eikellegimaa ,Tulease). Veebruar on ?ksikute eranditega mage. Siiski kasvasin kuni 19–20 eluaastani Kangro valdava m?ju all ja teadsin teda lehek?lgede kaupa peast. Ja olen talle ?sna t?nulik t?nini, kuigi teda suurt enam lugeda ei himusta. K?ige lihtsam h?potees on mul see, et seletan vahet Mana ja Tulimulla (see on siis ka eriti ja selgelt vahe G. ja K. vahel) akkulturatsiooniga, mis nooremad on teinud reservatsioonidetult eurooplasteks, teised aga, kes siin hariduse saanud ja rohkem veel seotud selle taluinimestest haritlaskonda j?udmise ajaga, ei ole veel eurooplased, kuna eestlased seda ?ieti kunagi pole olnud (t?nu taevale!) ja alles n??d hakkavad olema (kurat v?tku!). Muidugi pole Tulimullal noortele seal midagi anda, kuna nende maailm on sootuks teistsugune. Ma vihkan kogu hingest linnu, mootorrattaid, televisiooni jm. ning m?ne pariislase eksistentsialistlikud probleemid on mulle kentsakad ja v??rad. Eks nad ole seda ka vist p?ris maalt tulnud inimestele. Ja need inimesed muutuvad seal siis v?ibolla ja t?e-n?olikult varsti kibestunud vanah?rradeks, kes noori s??distavad mitmesugustes pahedes… Aga muidugi, kui ma teaksin, ma ei k?siks. Ainult seda ma usun, et ajaga kaasaminek on surmapatt, ajale vastu seismine on lollus, peaks elama aega t?ielikult ignoreerides (ajaloolist aega). See on muidugi ka dzeni sisu. G. v?iks t?esti olla skorpioni t?htkujust, mis ta muidu nii armastab s?dida!

Olen proovinud lugeda Robbe-Grillet’d, Sartre’i, Beckett’it, aga nad ei ?tle mulle midagi. Camus ?tleb rohkem; tema on nagu provintslane ja ei edvista nagu Sartre oma radikaalsusega. Ja ta on oma s?dames usklik katoliiklane. Ionesco mulle meeldib m?neti. Ainus inglise noor vihane mees mu loetuist, kes raevus tagasi vaatas22, oli mu arust narr ja h?steerik, kes oma sugulaste kannatustega kelgib. Ameeriklastest meeldis mulle v?ga Truman Capote: olen kaht asja lugenud. Salinger mitte nii. Luuletajaist meeldib ??rmiselt Perse. (Kirjuta, mismoodi seda meest v?iks eesti rahva ees tutvustada, kas tema p?ris nime v?i varasema Saintl?ger vms. pseudon??mi all, v?i praeguse nimega? Mida arvad?)

Ms. ?x paradox, v?ibolla on Andres sellest kirjutanud, seoses Laabani luulega. Tuli Moskvast ?x kehkadivei, sealse mingi poollegaalse barat?nikute23 luulekoolkonna esindajaid. Andres tutvustas talle Laabanit t?lkes, poiss leidis, et olevat XIX sajandi maailmatunnetus, aiad, kaljud, meri jm., tema ise luuletas muudkui suure linna agulitest, trammidest jm. nagu vuturistid saj. algul.

Niisiis, meie ?likoolis on seadus, et paberilehed tuleb t?is kirjutada m?lemalt poolt ja paberikorvi ei tule visata lehti, millel ?ks pool veel puhas. Nii tuli ka seekord v?lja. Lisan m?ned v?rsid lugemiseks. Ka Alliksaarelt. M?istetavalt ei kuulu neist midagi tr?kkimisele.

Nii j??b seekord; olen esitanud monoloogi ja avaldanud soove. Loodetavasti saan Sulle v?i kellelegi mingeid raamatuid vastu saata. J?rsku on venekeelsest kirjandusest huvitatuid? Meil on raamatud ?ldiselt v?ga odavad.

Alandlisi tervisi

Jaan Kaplinski

Hellar Grabbi Jaan Kaplinskile

24. mai, 1965

Tere,

Su m?lemad kirjad saabusid ?hekorraga, nii et ?ra muret tunne, et esimene neist puuduliku aadressi t?ttu ekslema l?ks. Mai esimestel p?evadel saabus ka Su postkaart, milles Saareste k?ttesaamist teatad. Kommenteerida oleks Su huvitavaid kirju palju, kuid kirjapaberi kasutamine selleks on lootusetu, kiri tuleks liiga pikk ja konkreetne. Katsun allpool ainult m?ningaid aspekte puudutada ja Su kirjas olevatele k?simustele vastata.

Kahju, et kodumaa noorkirjanike pilte saata ei saa. Ehk edaspidi? Palun pea seda igatahes meeles. “Nooruses” ilmunud fotol on aga n?ha nii m?ndagi. M?ned assotsiatsioonid t?i Andreseni kuju pildil. Kus ta poeg (oli tal ?ks?) n??d on? Oli mu klassivend Tallinna ?petajate Seminari Algkoolis ?ppeaastal 1940/41. Samas klassis oli ka teise tolleaegse rahvakomissari poeg, Hion. M?letan m?lemaid kui vaikseid, tagasihoidlikke ja s?mpaatseid poisse. Mitmete teiste klassivendade nimesi olen kodumaa ajakirjanduses t?hele pannud (n?iteks Eerik Hansen, vahepeal mu pinginaaber ja ?ks Kadrioru kamba poisse, kelle kodus Koidula t. 12 sai v?ga tihti k?idud, kus ta isa seda P?rgup?hja v?rki kirja pani24, v?i Arvo Tikk, kes n??d vist Tartus med. teaduste kandidaat, oli ka vahepeal mu pinginaaber, jt.) kuid nende kahe omasi mitte. Sellest ?ppeaastast on omap?rase seigana meeles, et klassi eesrindlikku seinalehte ei toimetanud mitte Andresen ega Hion, vaid mina. Oli selle nimi n??d “Leek” v?i “S?de”… ei tule meelde. ?tlen seda sellep?rast, et teaksid olla ettevaatlik minuga kirjavahetuses – ega sellest Sulle midagi halba j?rsku ei tule, et oled kirjavahetuses isikuga, kes isikukultuse perioodil oli n.?. aktiivne n?ukogude ajakirjanik – n??d ju on see isikukultuse v?rk koos paljude selleaja tegelastega utiili osaliselt heidetud ja minu toimikus kindlasti ka mustplekk praeguse korra suhtes sees. Nojah, see oli k?ll ju ainult 4. klassis ja mulle on ajakirjade toimetamine alati s?damel?hedane olnud. Ehk on see patt mulle andestatud. Pealegi pidid ju ajakirjad, niipalju kui v?imalik, olema omade poiste k?es ja eks ka selle naiivse m?ttega seda tehtud sai. Kuidas k?ll ?he nime mainimine v?ib pika assotsiatsiooni esile tuua – ka seda veel, et 1940. a. uue v?imu saabudes meid korterist v?lja kupatati ja samasse korterisse Andresenid elama pandi25. Oh seda elu k?ll! Olen kodumaa kultuuriajakirjades-ajalehtedes tihti Andresen Sr. nime kui ?hte agaramat ja julgemat s?nav?tjat t?hele pannud.

?tled, et Sa pole sugugi rahul oma “luulekrantsikesega”. Vaatan, et oled koos oma huviga orientalistika vastu ka hiina viisakuse selgeks ?ppind. Ilma hiina viisakuseta, ilma eesti tagasihoidlikkuseta ja ilma ameerika reklaamipl?rinata ?tlen Sinu vastu, et selle koguga astusid kindlalt. P. E. Rummo, M. Traadi ja A. Suumani k?rvale neljanda uue v?rske talendina, mis kuradi s?nu ma siin tarvitan, mitte talendina, vaid luuletajana, kes oma talendid juba v??rtusena rahva sekka viinud on. Kuna kavatsen ka Sinu luulet ?hes kirjutuses peatselt puudutada ja selle Sulle siis saata, siis anal??si j?tan selleks ajaks. ?tlen vaid, et mulle eriti meeldisid j?rgmised: avaluuletus, T?ed (k?ll on tore luuletus! – kuna sa Lihav?ttesaarel k?isid?), Nurmenukk, Karjala rapsoodia, Du Fu’d lugedes, Merest (2. osa, kuna 1. ja 3. osa rikub ?ra Tursa sissetoomine), Laul elust ja surmast. N??d ka neist, mis ei meeldi ja miks. N?iteks see pikk “Maast, veest ja mitmest muust asjast”. Liiga palju lobisemist, asjade ?lekordamist, truismide targutamist, Krossilikku asjade mehhaanilist ?lelugemist. “Viimne seanss” – see v?ib k?ll teil seal olla avangardistlik oma s?rrealismis ja seega omal kohal ja vajalik luuletus (nagu umbes Kruus viitab S. & V. – s)26, et tabusid murda, kuid mulle tundub v?ga kuivana (vahem?rkusena – gestaapo ei tulnud kunagi ees, ka mitte poliitiline SS, vaid s?rkisid kui marut?bised koerad s?jav?e ja relva-SS-i j?rel) – jah ainult l?puosa, sellest saadik kui “siis l?peb film” annab nagu midagi huvitavamat. “Tervitus tulevikku” – nagu veidi trafareetne. Teised luuletused langevad eelpoolesitet kategooria vahepeale, kuid k?ik neist on v??rt avaldamist. “Tursk ?lis” – hea satiir, kuid miks ei ole ses sees “Loomingus” varem ilmunud Tursa luuletust? See on minu arvates oma elupuuga parem kui see konservikarbi oma. Tugevam, reljeefsem, julgem, aga seejuures mitte sellise veidi ninatarga varjundiga kui “T. ?lis”. Toredaid kohti on “Kahe s?gise lauludes”. Baikali juba veidi puudutasin eelnevas kirjas – siin tuleb meelde Su hinnang Saare luuletustele, mis just k?ige parem ei olnud. Kuule, aga Su hinnang Saare kohta “liiga palju seletamist” – see k?ib Su enda kohta t?pselt. Ka Su paremates asjades on seletav, eepiline joon v?ga tugev. Ja mis selles nii halba on? Niikaua kui seletamine mehhaaniliseks-kuivaks ei l?he, kui poeesia ?ra ei kao. Nii hea luuletaja kui Krossi juures juhtub seda tihti, kahjuks. Kuid Kross on ikka teil seal kui suur j??l?hkuja, kelle poolt lahti s?idetud teest nooremad avamerele purjetavad. Tema m?ju on v?ga tugev, kohati n?eb seda ka Sinu juures, rohkem n?iteks Seppeli juures. Seppeli kogu, ?ldiselt tubli ja s?mpaatne, viga on vast just selles, et tema on “aomaastiku p?lvkonna” uue luulekeele liiga t??pilinegi esindaja, oma n?ot??p j??b kahvatuks. Sinul, nagu Suumanil see aga kindlalt on. Ja mis sellest, et Remmelgas ?tles kord (oli see intervjuus Noorte H??les?), et tema sellest m?hkugi aru ei saa, miks Kaplinski luuletab27. “Kerge on hukka m?ista. Tarvis on m?ista.”28 ?ks naisisik, nimi ei tule praegu meelde, oli S. & V. – s ka Su luulet koos teiste kassetisolijatega arvustanud29. M?ned m?tted on tal ju ?iged, kuid ?ldiselt paistab, et temagi pole aru saanud, v?i kui on, siis ei kirjutanud sellest. Runneli v??rtus seisab eelk?ige muidugi ta omap?rases temaatikas ja maapoisilikus ?tlemisviisis. Kas ehk v?iks tema puhul Hendrik Adamsoni nime meenutada? Igal juhul tasus tr?kkida, tasus tal kirjutada. Kas aga Luike liiga vara lendu ei lastud? Annet tal on, kuid paar aastat oleks see anne veel v?hemalt k?psema pidand. Ega siis esimesi luuletusi nii noore inimese juures kohe ei maksa tr?kkida, s.t. ajakirjades k?ll, kuid esikkogu jaoks j??vad nad n?rgaks, pealegi kui luuletaja ise iga aastaga neist ?le astub.

Kui juba luulejutt libisema hakkas, siis tahaks kommenteerida S. & V. – st loetud uudist, et m??dunud aasta v?ljapaistvaimaks luuletuseks auhinnati Vaarandi “Eesti mullad”30. Eks see luuletus ole ju p?ris hea, Vaarandi ?ks paremaid (kas “Vaalade elu” pole aga mitte tugevam!), kuid m??dunud aastal ilmunud silmapaistvamad luuletused on ju kirjutanud P. E. Rummo ja mitte Vaarandi. Eriti kui Liivi nimeline luuleauhind anti. Rummo on eesti uus Liiv. “Me hoiame n?nda ?hte” oleks pidand auhinna saama. “J?lle, j?lle…” – see on ju Liiv ka. V?i kui neile ehk teema p?rast auhinda anda ei saanud, siis miks mitte “Hamleti laulud”?!

Hea, et mainisid mislaadi raamatuid soovid. Olen juba neid otsinud ja peatselt panen paki teele. Indiaanlastest muidugi ka. K?sid, kuidas l?heb Native American Churchil. See pole enam keelatud ja seda usku praktiseerivad navajod on selle “vande” alt v?ljasaamise ?le p?ris r??msad. Muidu aga k?ib indiaanlaste k?si P?hja-Ameerikas v?ga sitasti. Su m?tted selle metsade “vaimus ja t?es” elu kohta on veidi hilinenud. Vaimu on ammu asendanud viin, t?e on asendand kapitalismi j?tised (s.t. et ameerika k?rgest kapitalistlikust elustandardist indiaanidel ainult j?tised, on ka erandeid, kuid ?ldiselt ei k?i nende k?si h?sti). Nende niigi kokkusurutud reservatsioone piiratakse suurkapitali ?rimeeste pealek?imisel j?rjest, k?ll maavarade ekspluateerimise, k?ll tammide ehitamise ettek??netel. Pidevalt murtakse lepinguid, mis veel 19. saj. saadik j?us on. Alles ?sja murti New Yorgi ?hes p?hjaosariigis oleva suguharuga George Washingtoni enda poolt s?lmitud leping ja nende maa ujutatakse ?le paisj?rvega. Ei aidanud isegi see, et New York Times, siinse maa m?jukaim ajaleht, tugevalt indiaanlaste lepingu s?ilitamise poolt v?lja astus. Progress on progress, eriti kui sellega koos ?ri k?ib. ?hinen Su kirjas esitatud m?tetega, et progress on pahatihti regress. Siiski – ajaloolist aega ignoreerides k?ll elada ei saa. Selles vaidlen vastu. V?ibolla on mul liiga palju “aktivisti” ja “engage” hingelaadi, kuid me elame ajaloolises ajas, kas tahame v?i ei taha, ja miks mitte siis selle sarvist kinni haarata (kuigi tulemuseks on, et ise oled selili ja mitte ajah?rg… kuid selili oleme ju k?ik kord niikuinii, ka siis kui me metsas k?nnu otsas istudes ajaloolist aega ignoreerides elame).

Kus indiaanlastel tulevikku on, on Kesk- ja L?una-Ameerikas. Kuskilt on meelde j??nud, et umbes 19 miljonit on seal neid, kellede emakeeleks on veel indiaani keeled. Kuid ka selles osas l??b su muidu nii toredaid kohti sisaldav luuletus “Neile, kes elavad” p?hiliselt viltu. Indiaanlased m?ssavad seal k?ll, kuid nende aktiivne element on ?le siirdunud hispaania keelele. Kuid Boliiviat ja osalt ka Peruud ja Ekuadori ning osalt isegi Mehhikot v?ib kutsuda indiaanlaste riikideks. Kuid kultuuriliselttsivilisatsioonilt on need indiaanlased muutunud “kadakateks”. Siiski on tendentse, et siis kui rahvamasside elementaarvajadused k?tte v?idetakse, et siis hakatakse rohkem t?helepanu p??rama ka oma vanale keelelekultuurile. Ei ole isegi v?imatu teatav renessaans selles osas. Kuid karta on, et see tuleb rohkem “hobbyna”, umbes nii nagu praegu Iiri Vabariigis. Sa r??gid selles luuletuses “ladiino” – t?henduses hispaanlane. Kuid ladiino t?hendab poolindiaanlast, mestiitsi, seda v?hemalt n?iteks Guatemalas, ?hes riigis, kus on indiaanlaste ja mestiitside (s.t. ladiinode!) enamus. Guatemala indiaanikeelne nimi on muide Quauhimall?n, mis t?hendab “metsade ala”. Ja just need ladiinod-mestiitsid on need, kes m?tlevad selliseid m?tteid nagu su poiss selles luuletuses. Ega puhtaid indiaanlasi pole palju enam j?rel isegi kesk- ja l?una-ameerikas.

Mu poolt saadet “M?istelise s?naraamatu” anna muidugi edasi vastavalt oma heale ?ran?gemisele, jah, miks mitte “Loomingu raamatukogule” nagu viimases kaardis mainid. Panen n??d ?lej??nud seni ilmunud vihud Sulle posti. See t?? viiakse siin siiski l?pule, kuid v?tab veel aega. Kas ehk “Loomingu R.” ei saaks mulle saata jooksvalt k?ik ilmuvad raamatud? Oleksin v?ga t?nulik. Lugesin kord S. & V. – s ?levaadet v?lismaa kirjanduse t?lkimise kohta, s.t. ?igemini ?ht kriitilist s?nav?ttu ja selle autoriks oli, kui m?lu ei peta, Kurtna. Tal olid seal kahjuks eriti ameerika kirjanike osas andmed veidi sassis, eriti mis puutus nende generatsioonidesse liigitamisel31. Ka Uno Laht ajas veidi segast juttu “Keeles ja kirjanduses” beat generationist r??kides32. S.t. oli meeldiv lugeda, et Laht oli niigi h?sti asjadega kursis ja et tal asja vastu huvi, kuid mitmed ta ?tlemised olid vildakad puhtfaktiliselt. Seda muidugi kogemata, nagu Kurtnagi juures. N?iteks T. S. Eliot ei ole nende eeskuju, vaid William Carlos Williams. K?mmekond tuntumat sellesse “koolkonda” (kasutan seda parema s?na puudumisel) luuletajat just eriliselt toonitavad, et Eliot on ?ks “paha vaim”. Sellest v?iks kirjutada palju, kuid mis ma ikka loran. Iseasi oleks, kui saaks klaasi viina (v?i kuremariini) juures istudes juttu ajada. Kuid mitte ei j?ua kodumaa teed jalgade alla v?tta. Pole raha. Te Inturisti hinnad on ju kohutavalt suured. Muidu v?taks naised-lapsed kaasa ja tuleks Tarto-Liina kaema. Romaanidest, mis Sulle ja Andresele olen saatnud, soovitan Sul eelk?ige lugeda Bellow “Vihmakuningas Henderson”. Kuid oled seda lugedes esimesed viisk?mmend lk. v?lja kannatanud ja koos peategelasega Aafrikasse j?uad, siis olen kindel, et Sulle see raamat meeldib. Miks seda mitte eesti keelde t?lkida? Bellow v??rib seda. Samuti peaks teil ilmuma midagi Fitzgeraldist. N?iteks “?rn on ??” v?i “Great Gatsby”. T?lgiks kasv?i ise, kui te mulle selle eest seal kodumaa s?idu ja olemise kinni taote. Kuid vaevalt, et sellist kombiinat annab teha. V?ib juhtuda, et laulupeo ajal m?ni mu tuttav k?lastab Eestit. Nii et ?ra kohku kui j?rsku telefonik?ne saad, v?i midagi sellist. Kas Andres tuleb selleks ajaks tagasi?

N??d on veel vastamata Su k?simused seoses Managa ja Gr?nthaliga. Nende jaoks praegu ei j?? aega. Olen ?llatund, et oled vaid ?ht M. nr. n?inud. Minu teada liikuvat neid Tallinnas rohkesti ringi, ka mahakirjutatud kujul. Gr?nthali luulekogusi ehk saad Rummo Sr. k?sida? Ka viimast Mana. Mu aeg l?heb praegu Mana elushoidmise peale, Mana on Rootsis suurtes raskustes ja seisma j??mas. Katsume teha praegu p??steaktsiooni Ameerikas. Lisan m?ned Gr?nth. viimaseid asju. A. A. asjad t?nuga k?es.

Tervisi.

Hellar Grabbi

Jaan Kaplinski Hellar Grabbile

Tarto-liinas, 19. juunil 1965

Tervist!

K?igepealt ait?h arvustusridade eest “J?lgede” kohta. Kas Lahe vastav jutt Loomingust on ?le lombi j?udnud?33 See mulle meeldis v?ga ja nii on v?hemalt kahest kohast ka midagi asjalikku kuulda saanud. Kuna mu arust arvustusele pole vaja vastata, v?hemalt samas vormis mitte, siis seda ka ei tee. Luulevormis eks k?ll edaspidi, et katsikulised ja k?ik onud-t?did n?eksid, mis laps kuulda v?tnud ja milles targemaks saand.

Jah, maailm pole sugugi suur. Cand. med. Arvo Tikk on Tartus neuroloogina tegev ja praegu vist ajutiselt osakonna juhataja haiglas, kus mu t?tar viibib. On igapidi hinnatud ja asjalik mees, niipalju kui temast kuulnud olen. Tegeleb pm. igasuguste eluohtlike vigastustega nn. respiratoorses tsentrumis34. (Maarja Kaplinski ei ole seal!) J. Hion on ?likoolis dotsent, tema erialaks algebra ja peaks peatselt doktoriks saama. Olen Moskau v?ljaannetest ka ta nime leidnud, et t?estanud nii ja niisuguseid teoreeme. Nojaa, Tartus tudengite seas on tal v?ga kuri kuulsus, p?rutab eksamilt vahel 70 % tagasi, igatahes k?ik noored matemaatikud-f??sikud Hioni ees v?risevad. On muidugi ka trobikond anekdoote selle dotsendi kohta, k?ige v?gevam n?iteks k?ib nii (t?estis?ndinud loo p?he), et H. k?inud Toomel kelguga last jalutamas, poisid varastanud lapse kelgu pealt ?ra, pannud kivi asemele, viinud lapse koju naisele: dotsent kaotanud teise kelgu pealt ?ra, nemad juhtunud n?gema… H. tulnud m?ne aja p?rast hirmsa vaardiga kodu poole… Noor Andresen olla Tallinnas kiirabi autojuht, seega siis v?ga hea ja lugupeetud autojuht, seda sain Kaalepilt kuulda. Sinu isikukultuseaegne ?urnalisti-karj??r meid ei kohuta, sest need asjad on praegu kiires tempos vaibumas. R??gitakse j?lle Stalingradi lahingust ja ?ldiselt vist tegeldakse uute asjadega, nii et vanad ununevad, nagu vist vaja ongi. V?hemalt ei tohi nad uusi nii kammitseda, nagu vahel juhtub.

Aga sellest, et Sa Loomingu Raamatukogule t?lgiksid, k?ll midagi v?lja ei tule. Esialgu v?hemasti mitte. L.R. – st lubati numbreid saatma hakata ja eks nad Sulle ka siis v?ibolla ka muust kirjutavad.

Oleks ?limalt kurb, kui Mana seisma j??ks. Kas ei anna teda mitmekeelseks muuta ja nii osa ?mberrahvustuvat noorsugu kaasa t?mmata? Aga mis mina sest tean. Oleks v?imalik, aitaks teid seal, on Mana ikka l?hedasem kui Tulimuld. Ja too vist elab esialgu priskesti.

Indiaanlastest lootsin siiski, et J. F. K. ajal on midagi paranenud. Ega muidugi illusioone pole neist teinud, tean omast k?est (Andres teab vist paremini praegu), mis viina katk neist kenadest rahvakestest teinud on. Ja ?ri. Ja see suur teerull, mis maailma ?hemeelseks, ?hekeelseks ja muidu lagedaks rudjub. Iiris, Walesis (armastan neid ja nende keeli ning oskan v?heke gaeli keelt, aga vist j?lle liiga hilja), nojah, seal ja mujal, igal pool. V?ib ?elda, et nii on hea, kasv?i, et nii on k?ll kurb, aga nii peab minema. Ise ei ?tle ?ht ei teist moodi. Loodan kunagi selle k?ik luulelisemalt ?ra ?elda. Ainult, katoliiklaseks end asetades: kes usub paratamatust (a la Darwin, Hegel), usub kurja vaimu ja salgab jumalat. Sest kohut m?istetakse iga?he ?le, kes ainsa hea teokese tegemata j?tavad, setu siis veel nende ?le, kes heegellikult oma laiskust vabandavad. Aga see l?heb keeruliseks ja viib tuttavate teoloogiliste paradoksideni. Oleks tore kui m?ni suguharu mu oma liikmeks v?taks v?i Native American Church. Aga see soov on vist veel teostatamatum kui H. G. soov Loomingu Raamatukokku t?lget teha. Sa vast pole John Collieri lugend? Tema on peaaegu “indiaani messianist” ja loodab veel k?vasti35. Sest see rahvas on vist k?ll nagu tulbi vms. sibul maa all ootamas. Aga ega sibul k?ll igavikku maa all olla ei saa. Lootoseseeme (lootuseseeme!) olla k?ige p?sivam – m?nisada aastat – seemetest ja sibulatest. On m??da Roosevelti ja JFK uued horisondid, aga indiaanide vaesus peaaegu endine. Kuigi vist navajod ja m?ned v?iksemad velled v?lja siplevad. Mu viimastel andmetel. L?una pool pigistatakse neid isegi Mehhikos armetusti, loen ?ht raamatut (mehhiklaselt) selle kohta. Ket?uasid ja aimaraasid v?ib siiski olla ?le k?mne miljoni ja neil on kirjandus, r?ndteater jne. Nagu siin maal kord. Kuigi ?pet. Eesti Selts saksakeelne ja esimesed katsed eepost luua. Ms. on ladiinomestiits jah ja sellisena m?nel pool kadakas ja ?lbe olevus nagu siingi kord. Ja egas toda laulu s?nas?nalt pole vaja v?tta… Mehhiko mestiitsid k?ll uhkeldavad oma indianiteediga, aga kus indiaanlasi l?hedal, k?lbavad need ikkagi ainult teoorjadeks ja manulisteks. Jah, ajaloo ja progressi on v?lja m?elnud s??jad, s??davate s?na pole kaugele ulatunud. Kui neegrid Aafrikas (see t?kk oli liiga suur ja ajas suu l?hki) kord oma s?na ?tlevad ja s??jateks ?mber ei orienteeru, siis ehk saame ka teise poole ?ra kuulata.

Andres, kes ?he kaduva rahvakse man on, pole elum?rki andnud36. Eks Sa tead vast tema vanematelt temast midagi uuemat. Kunagi kirjutanud, et kui mais j?gi lahti l?heb, hakkab tulema… Telefoni mul pole, nii et sel moel mind k?tte ei saa. Aga ?likooli t?navast k?ll. Kui keegi tuleb.

Oleks kurat jah kena n?iteks kirsimahla juua ja maailma asjad pikkusja laiuskraadide kaupa l?bi lorada. Ehk kord saad ka rikkaks v?i j??vad s?iduhinnad v?iksemaks. Aga kas n?it. Laaban v?i keegi Rootsist ei saa seda teed ette v?tta. Kes on muidugi tagasihoidlikum olnud mitmesugustele direktoritele kurku kusemisega37… Ms. oli mulle ekstra l?bus see, et G. on sonetid n?utavast tsipa rangemad kirjutanud sellise sisu jaoks.

Lisan m?ne v?rsi, nagu n??d olen teinud. Ja sedapuhku j?llekuulmiseni.

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski Hellar Grabbile

Tartu, 16. september 1965.

Tere!

Suvevaheaeg on l?plikult l?bi ja otsustasin kirjavahetuse korda teha sellega seoses, et siis puhanuna ja v?lgadest vabana uue innuga asuda t??d ja raha tegema.

Suurim t?nu kahe raamatupaki eest, mille saamisest ma vist ei ole teatanud. ?ks sisaldas Saarestet ja teine – d??ssiraamat; moodne helilooja; Salinger; 2 numbrit ETC38. Kena, et toda viimast n?ha sain. J?tab hea mulje, kuigi vahest teaduslikku tarkust veidi napilt annab. Aga teaduslikuna ta m?eldud polegi. Peaks k?ige paremini sobima keskkoolilastele, arvan mina, enda sellele eale ja toonastele huvidele m?eldes. A. Rappoporti artiklist “Letter …” olen varemalt kuulnud aga – n?inud loomulikult ei ole39. Kui ise teda lugesid ja sovjetoloogina (kes meie kirjanduses asjatundja) hindasid, siis ehk huvitab minu mulje. See on, et nende h?rrade ees ei maksaks nii pugeda. Nad teavad, mis nad teevad ja ettekirjutatud h??tahtlikkus nende vaimu parandanud ei ole. K??raka ravib haud ja lollused unustus, mis nagunii kiire tulema. Meie teadlaste seas on Carnap ja Co. k?rges hinnas; kui leidub m?ni Msh., siis n. – ?. brontosaurusena…40 Mets on terve, aga r?hn taob ikka meelsamini k?dund puid. Ja need kasvatuse humanitaarsed aspektid ja ?hised ponnistused (m?letad neid l?ike?) on ka hea onu mesine jutt. Nii et kahvatuks j?i…

Muusikaraamatuid saab vist Kuldar Sink lugema. Mina sirvin niisama siit-sealt. K?ige kurvem, et enamikku muusikat, millest seal juttu, on mulle v??ram kui Kuu tagumine pool. J?nkimeestest ja neegripoistest olen Andres Ehini venna pool veidi kuulnud. Ja teistel entusiastidel on ka plaate.

Ah! Andres tuli oma meeter neljak?mnese Kati = Jekaterinaga vopsti minu pere suvituskohta Valgemetsal ja nii saime tema (& temakese) ?ra n?htud. A. on veel veidramaks l?inud kui oli. Ta naine, kes on komi (? s?rjani) t?druk polaarpiiri tagant, on meie jaoks ka ?x kummaline olevus. Ei s?? midagi, mis ette annad, lausa h?da on. Kujutan neid kahte metslast Ehinite Tallinna-korteris, kus valitseb kord ja peened kombed inglise-saksa k?rvalmaiguga! Oleks Sina n?eks, mis inimesed on Su kirjavahetajad ja kus ning kuidas nad elavad ja teistega suhtlevad. Ma ise ka imelik, aga A. E. k?rval kahvatub muu. Oleks mul fotoaparaat, siis saadaks m?ne imelise ?lesv?tte, aga senini ei ole, nii et oma ?heksakuisest j?reltulevast p?lvest puudub ka senini pilt. Viivi Luik oma mehega on tegelikult ka veel ?sna ise?ralikud isikud – midagi biitnikute taolist. Magavad vahel raamatukogus salaja, siis kallites hotellides, siis tuttavate pool, siis maal vanemate juures… Kurb ainult, et teevad veidi liialt haltuurat.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.