Daalia Georgiin Jorjen

K?nek??nd, mis v?ib p?rineda aegadest, kui peenematel inimestel oli kombeks oma lastele palju eesnimesid panna, v?idab, et heal lapsel on mitu nime. Kui seda v?ljendit uskuda, siis peaks daalia ehk georgiin ehk jorjen olema v?ga hea lill. Uudishimulikul inimesel aga tekib k?simus, miks Kesk-Ameerikast p?rit ?istaimel, mis ei kasva Eestis looduslikult, vaid on hiline sissetoodud aialill, on meie emakeeles nii palju nimesid.

Nagu selliste k?simuste puhul ikka, peitub vastus ajaloos. Botaanikute tava kohaselt on taimele nime panemise ?igus ?petlasel, kes on seda taime esimesena teaduslikult kirjeldanud. Esimesed

Euroopa daaliad olid kasvatatud Hispaania botaanikule Antonio Jos? de Cavanillesele (1745–1804) Mehhikost saadetud seemnetest ja levisid Madridist teistesse Euroopa botaanikaaedadesse. Oma teose «Taimede pildid ja kirjeldused» («Icones et Descriptiones Plantarum») esimeses k?ites (1791) esitas Cavanilles esimest korda ka daalia kirjelduse ja andis sellele kaks aastat varem surnud Rootsi botaaniku Anders Dahli (1751–1789) m?lestuseks nime Dahlia.

T?nap?evase taimes?stemaatika rajaja, Rootsi ?petlase Carl von Linn? teost «Taimede liigid» («Species Plantarum») t?iendatakse pidevalt. Selle neljandat tr?kki (1805) ette valmistades arvas teose toimetaja Carl Ludwig Willdenow eksikombel, et nimetust Dahlia on juba varem teise taimeliigi kohta kasutatud, ning ristis Dahlia ?mber Georgina’ks, sedapuhku kolm aastat varem surnud Saksa ?petlase, Peterburi akadeemiku Johann Gottlieb Georgi (1729– 1802) m?lestuseks. Ehkki eksitus avastati ja parandati kiiresti, j?i hiljem antud nimetus eriti P?hja-Euroopas ja Venemaal kasutusele. Eesti kirjakeeles esineb see m?rksa varem kui hiline tulnukas daalia, n?iteks juba 1866. aasta Eesti Postimehest v?ib lugeda kuulutust: Georgini-lille jurikaid m??b oddawalt A. Koch.

Kust aga tuli daalia ja georgiini k?rvale jorjen? See s?na on s?ndinud saksakeelsest lillenimetusest Georgine baltisaksa murdeh??lduse toel. Baltisaksa lihtrahvalikus keelepruugis oli h??lik g eesvokaalide e, i, ?, ?, ? ees muutunud j-iks, r?hutu silbi e-d aga h??ldatakse saksa keeles l?dvalt ja ebam??raselt ning eesti keelde tulnud laenudes on seda enamasti edasi antud h??likuga i. Kui me seda teadmist arvestades saksa s?na Georgine «eestip?rastame», saame tulemuseks jiorjini. Selline s?na pole eesti keeles muidugi v?imalik ja selle asemel on l?hedane jorjen, ehkki teoreetiliselt oleks selle asemel v?inud olla ka jorin. Soome keeles ongi lille vanem nimetus joriini, aga see pole s?ndinud mitte baltisaksa, vaid rootsi h??lduse m?jul, kus g on eesvokaalide ees samuti muutunud j-iks.