Hapnik Süsinik Harilik Omadus Kilplane Röövik Voorus

S?nad ei tule keelde ?ksnes isevoolu teed, rahvakeeles moodustamise ja laenamise kaudu, vaid suur osa neist on loodud kirjakeeles. Mida kaugemale kirjakeel oma arengus j?uab, seda rohkem s?nu niimoodi tekib, sest kultuurim?isted vajavad t?histamiseks s?nalist katet, mis rahvakeeles ?ldjuhul puudub.

Esimeste eesti kirjakeeles loodud s?nade autorid on saksa pastorid ja nende s?nd j??b meie kirjakeele algusaegadesse.

Kirikukirjanduse t?lkimine vajas s?nu, mis eesti rahvakeeles puudusid. Vanemast kirjakeelest l?htub terve hulk s?nu, mis on seniajani p?sima j??nud, nagu n?iteks auj?rg ‘troon’ (j?rg ‘j?ri, pink’), ausammas, eeskuju (kuju ‘pilt’, vrd sks Vorbild), eesnahk, emakeel, jumalavallatu, isamaa, k?siraamat, peat?kk, s?dametunnistus (tunnistus ‘tundmus, tunne’), verekoer, ?nnistegija jt. Suur osa neist on (alam- v?i ?lem)saksa t?lkelaenud, aga leidub ka s?nu, kus s??rane alus puudub.

Olukord muutus 19. sajandil. Rahvusliku ?rkamise ajal astusid sakslaste k?rvale eestlastest rahvavalgustajad ja kirjas?na soetajad. Ka kirjakeele korraldamine ja uute s?nade loomine l?ksid j?rkj?rgult ?le eestlaste k?tesse. K?ige esimene v?ljapaistev eestlasest s?nalooja on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kahjuks on meie kirjakeele s?navara arengut 19. sajandil ebapiisavalt uuritud ja meil puudub niih?sti Kreutzwaldi kui ka teiste tolleaegsete s?nasepitsejate tegevusest ammendav ?levaade. Me ei tea t?pselt, kui palju s?nu Kreutzwald on loonud ja kui palju neist on kasutusele tulnud – oskame vaid ebam??raselt ?elda, et mituk?mmend. K?iki neid siin ?les lugeda ei j?ua, piirdume m?ne n?itega.

Kreutzwaldi loodud on n?iteks sellised igap?evaseks saanud s?nad nagu hapnik, s?sinik, harilik ja omadus. S?na hapnik on ta tarvitanud juba 1846. aastal Friedrich Robert Faehlmannile saadetud kirjas, aga veel mitte t?nap?evases t?henduses. T?nap?evases t?henduses tuleb see esile omaaegse kooli?pikute komplekti «Koli ramat» Kreutzwaldi kirjutatud osas «L?hhikenne ?ppetus terwisse hoidmissest» (1854): K?nal ei w?i w?lja hingatud ?hhu sees mitte p?lleda … sest et sesuggusel ?hhul Hapnikko (Sauerstoff) ei olle. Ja sealsamas on juttu ka s?sinikust: Sedda, mis werd mustaks teeb ja tuld ?rra kustutab, nimmetatakse s?ssinik (Kohlenstoff ) («Koli ramat IV», lk 8). S?na harilik esineb esmakordselt nii ootamatus teoses nagu «Teejuhhataja ?mma-kooliliste ?ppetuse jures» (1852): Harrilik (gew?hnlich) on harritut kombega suggulane ja t?hhendab ?ht tuttawat iggap?wast asja. Saksa s?nale Eigenschaft vaste loomine ei l?inud esimese korraga ?nneks. Kui rahvavalgustusliku teose «Ma-ilm ja m?nda mis seal sees leida on» 1849. aastal ilmunud kolmandas vihikus on veel k?neks R?ndaw t?htede issekombed (lk 64), siis samal aastal ilmunud viiendas vihikus mainitakse juba immew?rki ommadusi (lk 157). K?ik need s?nad on moodustatud saksa eeskujul, aga saksa keelest t?lkelaenude tegemine ongi meil pikka aega olnud p?hiline uute s?nade soetamise viis, ja seda ka Kreutzwaldist m?rksa hilisemal ajal.

Kohtlase, rumala inimese t?henduses on eestlaste keelepruuki kindlalt juurdunud s?na kilplane. See p?rineb Kreutzwaldi rahvaraamatust «Kilplaste isev?rklikud, v?ga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja t?nnini veel ?leskirjutamata jutud ja teud» (1857). Kreutzwaldi teos pole algup?rane, vaid saksa raamatu vaba t??tlus, nagu tollal ?ldiselt kombeks. Saksamaal olid niisugused Schildb?rger’itest jutustavad raamatud tuntud juba 16. sajandist alates (esimene teadaolev Hans Kremerilt 1598; Kreutzwaldi teos tugineb Gotthard Oswald Marbachi versioonile aastast 1838). Ka s?na kilplane pole vaba fantaasia vili, vaid t?lkelaen, mille eeskujuks on saksa Schildb?rger, mis t?en?oliselt t?hendas kilbiga relvastatud linnakodanikku (s?nadest Schild ‘kilp’ ja B?rger ‘linlane, linnakodanik’). Seda v?imaldab arvata sarnasus s?naga Spie?b?rger, mis t?nap?eval t?hendab kitsarinnalist v?ikekodanlast, aga mille ajalooline t?hendus on ‘odaga relvastatud linnakodanik’ (s?nadest Spie? ‘oda’ ja B?rger ‘linlane, linnakodanik’). Saksa rahvap?rimus seostab Schildat (Kilplat), kus kilplased tegutsevad, reaalselt olemasoleva Schildauga.

Kreutzwaldilt p?rineb ka s?na r??vik ‘ussikesekujuline liblika vastne’. Oma esialgsel kujul s?ndis see 1853. aastal, kui Kreutzwald «Maa-rahva kasulises kalendris» eestlastele siidiusse tutvustas: Neid roomajaid elokaid, kellest iljemine liblikad siginevad, ei s?nni mitte ussiks kutsuda, vaid peame neid r??vukad nimetama, saksa-keele: Raupe. S?na, mida praegu tuntakse kujul r??vik, esineb siin mitmuse vormis kujul r??vukad. K?mmekond aastat hiljem tarvitas Kreutzwald juba t?nap?eval tuntud kuju: ?ks ?ksik elav erilase sugu teeb pikerkuse toruv?rki pesa, alt lai, ?levalt kitsas. P?rast seda kui munad pesasse saivad munetud, kannab ta hulga elavaid ussikesi (r??vikuid) senna, ja pistab neid iga haugukese sisse, mis ta iga muna ligidale oli teinud (Sippelgas II, 1861, lk 12). Selle s?nakuju v?ttis Carl Robert Jakobson oma menukasse «Kooli lugemise raamatusse» (1867), millest omandasid haridust mitmed eestlaste p?lvkonnad: Veiksed ussikesed (r??vikud) on esiotsa valged, l?hevad siis pruuniks, musta peaga, ja kasvavad v?ga ruttu.

Uudishimulikul inimesel tekib siin muidugi k?simus: miks r??vik? Mida v?i keda need siidiussid v?i herilaste vastsed r??vivad? Asi on n?htavasti selles, et Kreutzwald on seostanud liblikat?uku t?hendava saksa s?na Raupe k?lalt l?hedase tegus?naga rauben ‘r??vima’. Eesti r??vik on sel juhul ekslik t?lkelaen, sest sellist et?moloogilist seost saksa s?nade vahel ei ole. Saksa et?moloogid ei oskagi ?igupoolest ?elda, kust nende Raupe p?rineb. On v?imalik, et see on seotud hoopis tegus?naga raufen ‘kiskuma, katkuma, kitkuma’, aga seegi seos ei ole kindel.

K?ige kuulsam ja huvitavam, aga ka k?ige salap?rasem Kreutzwaldi loodud s?na on voorus, mida ta on tarvitanud juba 1849. aastal, kui mitte varem: Laplasele woruseks tulleb kita: wargus on neil tundmata («Ma-ilm ja m?nda mis seal sees leida on», lk 116). K?ige salap?rasem on ta seet?ttu, et siin saksa eeskuju puudub ja s?na taust j??b k?igi selgituste kiuste ikkagi pisut kahtlaseks. Kreutzwaldile oli see s?na ilmselt s?damel?hedane ja ta kandis hoolt, et Wiedemann selle oma suurde eesti-saksa s?naraamatusse v?taks. ?hes saksakeelses erakirjas 1861. aastast on ta selgitanud, et on s?na voorus tuletanud oma kodumurde s?nast vooras: … s?na voorus t?in ma juba varem salakaubana sisse, ja nimelt mitte meelevaldselt, vaid t?iesti ?igustatult, sest Virumaa rannamurdes ja J?rvamaal v?ib kuulda s?na vooras selles t?henduses, milles sakslane ?tleb vooruslik (tugendhaft), n?it. ?ks vooras inimene t?hendab k?lbeliselt puhast ehk vooruslikku inimest, l?hidalt, sellele toetudes arvasin ma tohtivat sellest omaduss?nast nimis?na voorus tuletada, nagu see toimuski. Julius M?giste on s?na vooras pidanud tuletiseks s?nast voor, mis k?ige muu k?rval t?hendab ka korda. V?imalik, et see nii ongi. Sel juhul on vooruse saladus lahendatud. S?na vooras aga on murretest dokumenteeritud ?pris kasinalt ja ?ratab t?helepanu, et Kreutzwald on enam-v?hem sellessamas t?henduses kasutanud ka hoopis laiemalt tuntud s?na voolas, nii et p?riselt kahtlused siiski ei kao. K?ige originaalsem s?na voorus p?ritolu seletus p?rineb aga keeleteaduslikest kuluaaridest. Nimelt on m?ni terase vaimuga inimene t?hele pannud, et saksa Jugend ‘noorus’ ja Tugend ‘voorus’ riimuvad, ja arvanud, et voorus loodi selleks, et ka eesti keeles saaks seda s?naga noorus riimida. T?helepanek on k?ll vaimukas, kuid selle kinnitamiseks puuduvad faktid: seni pole teada ?htki luuletust v?i luulet?lget, kus Kreutzwald oleks s?nu noorus ja voorus riimidena kasutanud.