Isa Isand Issand –sand

Suguluss?nade puhul on ootusp?rane nende k?rge vanus. S?na isa vastab selles m?ttes k?igiti ootustele. See kuulub meie p?liss?navara ?rgseimasse kihistusse ja on s?ilinud peaaegu k?igis Uurali keeler?hmades kuni kaugete samojeedi keelteni v?lja. Erandiks on permi keeled, kust selle s?na vasteid pole leitud. M?ned n?ited: soome is? ‘isa’, vepsa i?a ‘isasloom’, p?hjasaami a?h??i ‘isa’, mari iza ‘vanem vend; isa noorem vend’, ungari ?s ‘esiisa, esivanem’, omaduss?nana ‘igivana’, vanas kirjakeeles ‘isa; vanaisa’, eenetsi e?i ‘isa’. Selle s?na esialgseks kujuks ehk alusvormiks on keeleajaloolased rekonstrueerinud *i??, mille t?hendus oli t?en?oliselt ‘isa’, nagu on enamikus keeltes praegugi. M?nes l??nemeresoome keeles, n?iteks soome keeles, on s?nast is? tuletatud s?na iso ‘suur’. Sellel s?nal on vaste ka Hiiumaa murretes, kus isu v?i iso t?hendab ?ikest. Ka mitmed teised l??nemeresoome keelte ?ikest m?rkivad s?nad on tuletatud vanemat meest, isa v?i vanaisa t?hendavast s?nast: k?igepealt muidugi meie enda ?ike (s?nast ?i = soome ?ij? ‘vanamees, vanaisa, vaarisa’), aga ka soome ukkonen (s?nast ukko ‘vanamees, taat, isa’).

Teine tuletis, mis l?htub s?nast isa, on isand. T?henduses ‘peremees’, ‘abielumees’ v?i ‘h?rra’ tuntakse seda s?na k?igis l??nemeresoome keeltes: soome is?nt?, vepsa i?and, l?unaeesti es?nd, liivi iz?nd jne. Nagu t?endavad vana kirjakeele andmed, on eesti keeles seda varasematel aegadel tarvitatud ka k?rgemast seisusest isiku kohta. N?iteks 16. sajandi esimesest poolest p?rinevas haruldases dokumendis, mittesakslase (eestlase) ametivandes seisab kirjas: Mynno toyuetann / nynck wannu ?ell surell / awsall / nynck wegkewell y?andell / Harmen Bruggeney / tey?e nyme kae? ha?enkamp / Mester Saxa orden? / lifflandi maell / myn armall y?andell / nynck ?elle aw?all / Tallyna lynnhall / wagka / nynck sanna kuelya olla (mina t?otan ning vannun sellele suurele, ausale ning v?gevale isandale Harmen Bruggeneyle, teise nimega Hasenkampile, Saksa ordumeistrile Liivimaal, minu armsale isandale, ning sellele ausale Tallinna linnale vaga ning s?nakuulja olla). Rootsi ajal hakati k?rgete isandate kohta j?rk-j?rgult kasutama rootsi laens?na h?rra, mis aja jooksul s?na isand tarvitamist piiras ja selle kasutusala kitsamaks surus. Veel 19. sajandi l?pus tehti katset vahepeal viisakusvormeliteks kujunenud h?rra ja proua asemel uuesti kasutusele v?tta eestip?rased isand ja emand, aga seda ei saatnud edu.

Kirikukeeles on s?nast isand tekkinud omap?rane teisend issand. Miks ja kuidas see t?pselt kujunes, ei ole selge, aga v?ib arvata, et kui sakslastest kiriku?petajad oma vigase h??ldusega tituleerisid Jumalat I?andaks, siis maarahvas ei saanud neist lihtsalt aru ega m?istnud, et I?and Jumal