Kolm võidulugu ajaloost

Vallutajad jutustavad ikka oma v?idulugu, kus kaotajatele on allutamine suureks ?nneks. Toon ?ra kolm vallutajate lugu.

Veel praegugi leidub Venemaal hulganisti inimesi, kelle teada eestlased enne N?ukogude okupatsiooni ei osanud lugeda ega kirjutada. Ja k??ditamise eest metsadesse p?genenud olid bandiidid, mitte rahva targemad ja kultuursemad pojad ning t?tred.

Oma v?idulugu oli ka Rootsi kuningav?imul, kes pidid pisendama 16. sajandil Poola valitsuse ajal Tartus tegutsenud jesuiitide g?mnaasiumi t?htsust. Selles koolitati maakeelseid jutlustajaid ja just selle g?mnaasiumi kasvandike edu maarahva hulgas andis p?hjenduse, miks Rootsi kuningas rajas 1630. aastal luterliku g?mnaasiumi samadesse ruumidesse ning asutas 1632. aastal Tartusse ?likooli.

Ajaloos veelgi kaugemale tagasi minnes j?uame Saksa Ordu v?idulugude juurde. Ordu ristis?dades s?dimise ?igustuseks oli kristlaste kaitsmine uskmatute r?nnakute eest. Selleks aga oli h?davajalik s??raste uskmatute olemasolu ja nende arvu pidev kasvamine. Lisaks oli lihtne panna uskmatute s??ks Ordu-vastaste vaimulike surma. Nii luuletas ordukroonik Bartholom?us Hoeneke 14. sajandil kokku kroonikalaulu J?ri?? m?ssust, mida loeti-lauldi v?iduloona k?igil t?htsamatel Ordu kogunemistel. Laulu j?rgi olimegi usust taganejad, Padise kloostri munkade ja paljude teiste vaimulike m?rvajad, pimedad, meeleheitele viidud, p??rased, elajalikud m?ssulised.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.