Lõimed teistest keeltest

Maakeelel on ?ks v?ga hea omadus. Kui v??rkeelsed ?tlemised maakeelde ?mber panna, siis selgub enamasti, kas ?le?ldse oligi midagi ?elda. Seet?ttu on heaks m?tteharjutuseks enne millegi kirjutamist v?i v?lja?tlemist p??da v?imalikult k?igile v??rs?nadele leida maakeelsed vasted.

V?hem kui sada aastat tagasi kaheldi veel, kas maakeeles on ?ldse v?imalik g?mnaasiumitasemel f??sikat ja matemaatikat ?petada. Selle t?estamiseks tehti Tartus Vanemuise teatri laval esimese eestikeelse g?mnaasiumi klassiga n?idistund.

T?nap?eval ei kahtle keegi, et nii f??sika kui ka matemaatika keeleks on ka maakeel. Meie teadlased r??givad kaasa k?iksuse ja mikromaailma t?lgendamisel. V?imalik, et algup?raste m?tete l?tteks v?ib olla ka asjaolu, et me m?tleme maailma ?le maakeeles.

Maailmas palju kasutatavatele m?istetele tuleb leida maakeelsed vasted. Sageli on need keeles t?iesti olemas, tuleb vaid veidi pingutada, et nendeni j?uda. Nii on l?imimine palju suup?rasem ja arusaadavam kui integreerimine, elurikkus on selgem m?iste kui biodiversiteet.

S?napaarile sustainable development on maakeelse vaste otsimine paras p?hkel. Kasutusel olevad s??stlik areng ja j?tkusuutlik areng sobivad kontorikeelde. Ehedas maakeeles tundub parimaks vasteks olema m?nus minek – olukord, kus k?ik sujub v?hima energiakuluga, nagu iseenesest ja keegi ei kannata kahju.

Sama on m?istega outdoor learning. Kuigi tegemine ise on meie koolielus igituttav, on selle j?rjekindel rakendamine ja toetamine v?imalik ikkagi alates sellest, kui v?tsime kasutusele maakeelse m?iste ?ues?pe.

?ues?ppe ?ks kesksemaid tegemisi on taas v??rkeelse nimega – see on refleksioon ehk siis vahetult ?ppimise j?rel kogetule tagasi vaatamine ning selle s?nastamine, mida siis tegelikult ?pitud sai. Praegu tundub, et selles seoses sobib h?sti s?na aduma – tasapisi taipama hakkamine.

P??des v??rkeelseid m?tteid ?elda selges maakeeles, hakkame aduma ?eldu s?gavamat m?tet.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.