Haav
Vahel juhtub, et meie terviklikku ja r??msasse olemisse l?ikub haav. L?ikajaks v?ib olla kuri s?na, m?te v?i isegi pilk. Haavatud olek sunnib otsima pelgupaika, kus vaikuses ja rahus taastuda ning terveneda. Kes v?iks pakkuda sellist paika?
Mehetapja Maie laul on ?ks dramaatilisemaid meie regilauluvaras. Mai tantsib m?e peal n?iatantsu, tal on sulg suus, p?rg p??s, hanesulg hambas. Tants on nii v?gev, et sellest lummatud J?ri kosib Mai endale naiseks.
Mai s??dab J?rje sealihaga ja joodab ?llega, l?puks viib endaga magama. Kuid n??d l?heb midagi teisiti kui tavaliselt inimestel. Mai seab noad voodip?hja ja J?ri l?heb otseti odaje, nuketi nuateraje.
Edasi magab Mai rahumeeli hommikuni. K?llap magaks l?unanigi, kuid eit, J?rje ema, l?heb Maie ?les ajama, et ta loomad k?la karjamaale ajaks. Siis leiab ta voodi t?is verd.
Eit t?releb Maiega, miks ta oma noore mehe surmas. Mai ?ritab vastu vaielda, v?ites, et ta kahjas vaid ohvrilooma – lambatalle, vasika ja musta kuke. Eit k?ib vaatamas ja leiab k?ik nimetatud loomad-linnud elus olema.
N??d algab painajalik tagaajamine. Mai otsib varju erinevatelt metsapuudelt, kuid nii kuusk, kask kui lepp teatavalt uhkelt, mille valmistamiseks nad end juba inimesele lubanud on ja kuidas nad seet?ttu Maie pelgupaigaks k?lbmatud on.
L?puks on haab n?us Maie oma koore alla ja lehtede ligi v?tma.
Mai on haavapuu sees kenasti peidus, kuid j?lg temast j??b haava lehtedesse. Kevaditi puhkevad need pungadest veripunastena. Suvi l?bi v?risevad lehed hirmunult iga ?rnemagi tuulevirvenduse puhul. Ja s?gisel enne varisemist v?rvuvad haavalehed taas veripunaseks.
Nii tuletab haavapuu maikuus meelde loo Maiest. Mai tappis J?rje nagu ohvritalle. Samamoodi kahjab maikuu j?rikuised uhked ja kinnised pungad, p??stes v?rsete kasvamisega roheluse voolama.
Taimedele rohelist v?rvi andva klorof?lli molekul erineb inimeste ja loomade verd punaseks v?rvivast hemoglobiinist ?he keemilise elemendi v?rra – klorof?llis kesksel kohal oleva magneesiumi asemel on hemoglobiinis raud.
Nii oleme omavahel l?hedased – meie roheverelised vennad-?ed taimerahva hulgast ja meie ise punaverelisest maarahvast. Ka mehetapja Maie laul aitab seda meeles hoida.
Данный текст является ознакомительным фрагментом.