Anekdoot

?ks vanem patriits, kes oli pikka aega k?rget ametit pidanud (tema nimi on mulle h?sti teada, aga ma hoidun seda hoolega nimetamast, et teda igavesest naeruv??ristamisest s??sta) ja kellele keisrinna teenija polnud tagasi maksnud suurt v?lga, l?ks ?kskord keisrinna juurde kavatsusega oma v?lg k?tte n?uda ja keisrinna ?iglast abi anuda. Aga Theodorat hoiatati ette ja ta k?skis oma eunuhhidel patriitsi ?mber piirata, kui too tema juurde lubatakse, ning keisrinna s?nu t?hele panna; ta ?tles neile, mida nad peavad tegema, kui ta oma jutu on l?petanud. Ja kui patriits tema eraruumidesse juhatati, suudles ta kombekohaselt keisrinna jalgu ja p??rdus nuttes tema poole:

«K?rgus, patriitsil on raske raha k?sida. Seda, mis teiste inimeste juures kutsub esile kaastunnet ja haletsust, peetakse minu seisuse puhul h?biv??rseks. Iga teine inimene, keda piinab vaesus, v?ib selle enda kaitseks v?lausaldajate ette tuua ja otsekohe oma raskuses leevendust leida; aga kui patriits ei tea, kas ta leiab v?lausaldajaile maksmiseks raha, h?beneb ta seda ?ldse tunnistada. Ja kui ta seda ka tunnistab, ei suuda ta neid iial veenda, et nii k?rgest soost isik v?ib elada vaesuses. Ja kui ta neid ka veenab, peab ta kannatama k?ige h?bistavamat ja talumatumat alandust, mida v?ib ette kujutada.

Ja ometi, K?rgus, just niisuguses olukorras ma viibin. Ma v?lgnen v?lausaldajatele raha, samal ajal kui teised v?lgnevad mulle. Ja oma maine p?rast ei saa ma petta neid, kellele ma v?lgnen ja kes n?uavad v?la tasumist, samal ajal kui minu v?lglased keelduvad mulle ebamehistel ettek??netel tasumast, sest nad ei ole patriitsid. Sellep?rast ma vannutan teid, ma palun ja anun teid h?rdalt, et te mind ?iglasel meelel aitaksite ja p??staksite praegusest kitsikusest.»

Nii ta ?tles ja keisrinna vastas laulvalt:«Patriits isand Seeja-See,» mille peale eunuhhide koor hakkas laulma: «Kas mitte song ei tee teile t?li!»

Ja kui mees keisrinnat veel kord h?rdalt palus, p??rdudes tema poole samasuguse k?nega, vastas keisrinna nagu varem ja eunuhhide koor laulis sedasama laulu; vaene rauk alistus, kummardas ja l?ks koju.

See palake p?rineb B?tsantsi 6. sajandi ajaloolase Prokopiose teosest, mis on tuntuks saanud pealkirjaga «B?tsantsi salaajalugu» v?i

«Anekdoodid» («Anekdota»). Prokopiost on nimetatud antiikmaailma viimaseks suureks ajaloolaseks. Ta on kirjutanud ?listavad k?sitlused B?tsantsi keisri Justianus I s?dadest ja tema valitsemisajal rajatud ehitistest. Kui need moodustavad ametliku ajaloo ja olid tuntud juba varasemal ajal, siis «Salaajalugu» ehk «Anekdoodid» avastati Vatikani arhiividest ja avaldati alles 17. sajandil. See teos on Prokopiose kirjutatud ametlikule ajaloole t?iesti vastandlik ega j?ta keiser Justianuse ega tema naise Theodora hiilgusest k?betki alles. Justianust kujutatakse ebap?deva valitsejana, kes on julm, m??dav ja raiskab m?ttetult riigi raha, aga keisrinna Theodora on truuks j??nud endistele elukommetele – Prokopiose v?itel oli ta varem l?but?druk ja temaga abiellumiseks pidi Justianus muutma riigis kehtivaid seadusi.

Prokopios on kogunud B?tsantsi ?ukonnast rohkesti k?mu ja kuulujutte ning need k?ik oma teosesse kirja pannud. Seda on p?ris l?bus lugeda ka t?nap?eval, ehkki k?ike ei maksa vahest p?ris puhta kullana v?tta. Siinses ?henduses pakub see teos huvi seet?ttu, et sellele pealkirjaks pandud hiliskreeka s?nast anekdota hakkaski 17. sajandil Euroopa keeltes levima s?na anekdoot, mille all t?nap?eval m?eldakse koomilise v?i pikantse sisuga ja ?llatusliku l?puga l?hilugu. Hiliskreeka s?na anekdota otsene t?hendus aga on «v?lja andmata, ?llitamata» ja see on eitava eesliite a(n) - abil tuletatud tegus?nast ekdiktonai ‘v?lja andma, ?llitama’. Eesti keelde j?udis s?na anekdoot saksa keele vahendusel alles 19. sajandi l?pus.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.