Hammas Pii Kamm

Kehaga seotud ehk somaatilised s?nad – k?si, jalg, pea, silm, suu, keel jne – kuuluvad ?ldiselt ?rgse, aegade h?marusest p?rineva s?navara hulka, mida naljalt uute s?nade vastu ei vahetata. L??nemeresoome h?imude suhted oma indoeurooplastest naabritega aga on olnud nii tihedad, et oleme mitmed niisugused oma ?rgsed s?nad asendanud muinasbalti v?i – germaani h?imudelt saadud laenudega. Need laenud on tehtud v?ga ammu ja needki on meie keeles igivanad s?nad, mida meie esivanemad on tarvitanud juba mitu tuhat aastat.

?ks selline s?na on hammas, mida tunnevad enam-v?hem samasugusel kujul k?ik meie keelelised l?hisugulased: soomlastel on hammas, karjalastel hammas, vepslastel hambaz, vadjalastel ammas, liivlastel ?mbaz. See t?hendab k?ikjal hammast nagu eesti keeleski, aga kohati ka pulka, piid (kui hambataolist eset) v?i t?ket, s?lku (kui hamba v?i hambataolise eseme j?lge). Meie keelelised kaugsugulased niisugust s?na ei tunne. Neil on hamba t?henduses k?ibel teine s?na: ersadel ja mok?adel pej, maridel p?j, udmurtidel ja komidel pi?, p?hjahantidel pe?k, p?hjamansidel pu?k ja ungarlastel fog. Keeleajaloolaste arvates oli selle iidse soome-ugri s?na esialgne kuju ehk alusvorm *pi?e v?i *pi?i1. L??nemeresoome keeltes on h??lik ? niih?sti siin kui ka teistes s?nades kadunud ja meie tunneme sedasama s?na l?henenud kujul pii. P?hit?hendus ‘hammas’ on m?nes l?hisugulaskeeles kohati s?ilinud, kuid ?ldiselt on uuem s?na hammas selle t?henduse ?le v?tnud ja s?nale pii on j??nud tagasihoidlik hambataolise eseme (rehapulga, kammihamba jms) m?rkimise ?lesanne.

S?na hammas aga on laenatud muistsetelt balti h?imudelt, t?nap?eva leedulaste ja l?tlaste esivanematelt. See s?na ei alanud esialgu h??likuga h, mis meie esivanemate keelest tollal puudus, vaid h??likuga ?, mis muutus hiljem nagu teisteski s?nades h-ks. Keeleajaloolased rekonstrueerivad l??nemeresoome s?na alusvormiks *?ampas ning leedu s?na ?ambas ‘terav nurk, serv’ ja l?ti s?na zobs ‘hammas’ alusvormiks *?ambas. N?eme, et vana l??nemeresoome ja balti s?na oletatav kuju kattub t?ielikult, ainult meie s?nas on ? asendatud ?-ga ja b on asendatud p-ga, sest meie esivanemate keeles helilist ?-d ja b-d ei tuntud ning need vahetati l?hedase k?laga helitute h??likute vastu.

Aga heitkem pilk veelgi kaugemasse minevikku. Balti *?ambas on omakorda kujunenud varasemast indoeuroopa s?nast *?ombhos ‘hammas’, mis on tuletatud t?vest *?embh– ‘hammustama, purema’2. Germaani h?imudel v?ttis indoeuroopa s?na *?ombhos kuju *kambaz, mille j?rglased on inglise comb, saksa Kamm, hollandi, taani ja norra kam, islandi kambr ja rootsi kamm, mis k?ik t?hendavad kammi (kui hambulist, piidega eset). ?hest sellisest germaani keelendist, t?en?oliselt alamsaksa s?nast kam, on laenatud ka eesti kamm, kuid s?naga hammas v?rreldes on see ?ige nooruke, alles keskajal eesti keelde tulnud laen. Liits?nas kammipii on vana soome-ugri ja indoeuroopa hambanimetus ?nnelikult ?hte heitnud, ehkki naljaga pooleks v?ib ?elda, et ajaloolisest vaatevinklist ei t?henda see s?na midagi muud kui «hamba hammast».

Eespool l?ti s?na zobs m?rganud t?helepanelikul lugejal tekkis kindlasti k?simus, kas ka vene зуб ‘hammas’ kuulub samasse ritta. Kuulub t?epoolest, nagu ka vanaindia ja?mbha-h.‘hammas’, kreeka g?mphos ‘pulk’ ja albaania dh?mb ‘hammas’. Meie hambal on palju h?imlasi, aga kui v?lja arvata l?hisugulaskeeled, kes seda vana laens?na meiega jagavad, ei tasu neid otsida soome-ugri, vaid indoeuroopa keeltest.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.