Hospidal Hostel Hotell Pidal

Et?moloogilised dubletid on s?nad, millel on ?hine algallikas, aga mis on keelde tulnud eri aegadel ja eri teid pidi, nii et nende kuju ja vahel ka t?hendus on lahknenud. Selge ja ilmeka et?moloogiliste dublettide n?ite pakuvad s?nad hospidal, hostel, hotell ja pidal.

K?igi nelja s?na ?hine algallikas on keskaja ladina keele s?na hospitale, mis t?hendas niih?sti teelistele ??maja pakkuvat k?rtsi v?i trahterit kui ka haigete, vaeste ja santide varjupaika. Vanaaja ladina keelest pole niisuguse t?hendusega s?na teada, aga see pole tekkinud ka p?ris t?hjale kohale. Keskaja ladina hospitale l?htub klassikalise ladina omaduss?na hospit?lis naissoo vormist hospit?le, mis t?hendab ‘k?lalisse v?i v??rustajasse puutuv, k?lalis-, v??rustaja-’, aga ka ‘k?lalislahke, s?bralik’ ja on tuletatud s?nast hospes ‘v??ras, k?laline; k?lalislahke peremees, v??rustaja, kostitaja’, omaduss?nana ‘v??ras, v??ramaine, tundmatu; k?lalislahke’.

Kui s?na hospitale laenati keskaja ladina keelest vanaprantsuse keelde, l?henes ta s?naks hostel (registreeritud kirjakeelest 11. sajandi keskel) ning laenati uuenenud kujul edasi inglise keelde (registreeritud kirjakeelest 13. sajandi keskel). Inglise keeles omandas s?na hostel odava hotelli t?henduse ning levis selles t?henduses 20. sajandi teisel poolel paljudesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde. Eesti keeles on hostel k?ne all olevatest s?nadest k?ige noorem, 1976. aasta ?igekeelsuss?naraamatus seda veel pole, aga 1999. aasta v?ljaandes on juba olemas.

Prantsuse keeles elas see s?na aga oma elu edasi, h??ldus muutus ja vanaprantsuse hostel’ist sai t?nap?eva prantsuse keele h?tel. See s?na laenati kujul Hotel 18. sajandil saksa keelde ja 19. sajandi keskpaiku kohtame s?na hotell (algul saksap?rases kirjaviisis) juba eesti kirjas?nas, 1869. aastal ka Wiedemanni suures eesti-saksa s?naraamatus. S?na laenati saksa keelde ja sealt edasi eesti keelde ?ksnes v??rastemaja t?henduses, ehkki prantsuse h?tel oli aja jooksul omandanud muidki t?hendusi ega m?rgi sugugi ?ksnes hotelli, vaid ka n?iteks eramut. Ja kui Prantsusmaal r?ndaja m?rkab m?nel esinduslikul majal silti h?tel de ville, siis ei tasu sealt ??maja otsima minna, sest tegemist pole linnahotelliga, nagu v?iks arvata, vaid hoopis linnavalitsuse hoone ehk raekojaga.

S?nad hostel ja hotell t?hendavad t?nap?eval v??rastemaja ja moodustavad keskaja ladina hospitale’st kujunenud s?nade ?he paari. Teise paari moodustavad haiglat v?i vigaste varjupaika t?hendavad s?nad hospidal ja pidal, mis on t?nap?eval juba aktiivsest k?ibest taandumas v?i taandunud. S?na hospidal on saksa s?nast Hospital ‘haigla, hospidal, varjupaik’ eesti keelde laenatud 19. sajandil. N?iteks 1825. aasta «Eesti-Ma Rahwa Kalendrist» v?ib ?he vaese ?nnetukese kohta lugeda: Ei olnud temmal rahha egga woind ta hospitalist asset leida. Selle uue laenu k?rval aga j?i 19. sajandil r??biti kasutusele m?rksa vanem s?na pidal, mis on keskalamsaksa s?nast spet(t)?l ~ spit(t)?l meile laenatud ilmselt juba keskajal, sest liits?na pidalit?bi ja selle tuletis pidalit?bine esinevad vanades kirikukirjanduse tekstides juba 17. sajandi algul (nt Joachim Rossihnius 1632: need piddalit?bbitzet sahwat puchtas). Niih?sti saksa Hospital’i kui ka alamsaksa spet(t)?l ~ spit(t)?l’i aluseks on ikka seesama keskaja ladina hospitale, millest oli juba juttu, ainult alamsaksa rahvakeeles on s?na r?hutu esisilp v?lja langenud. Alamsaksa s?nal on kaks t?hendust: ?helt poolt t?hendab see haige- v?i vaestemaja, seeki, leeprahaigete varjupaika, aga teiselt poolt leeprat ehk pidalit?be. Viimasel juhul on pidalit?biste varjupaiga t?hendus ?le kandunud pidalit?bistele endile. N?ib, et eesti vanemas kirjakeeles esineb pidal haige- v?i vaestemaja t?henduses, n?iteks: Roma linna piddalis ‘haige- v?i vaestemajas’ on hiljuti ?ks ellatand naesterahwas ?rrasurnud (Eesti Postimees, 6. mai 1864). Haiguse kohta tarvitatakse vanemas kirjakeeles j?rjekindlalt liits?na pidalit?bi ja eesti pidal t?henduses ‘leepra’ v?ib olla suhteliselt uus n?htus, mis on tekkinud liits?na pidalit?bi v?ljaj?ttelisel kasutamisel.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.