Emakeel

Nii ema kui ka keel kuuluvad meie iidse s?navara hulka. M?lemal s?nal leidub vasteid ka meie k?ige kaugemates sugulaskeeltes kuni samojeedi keelteni v?lja ja m?lemat peetakse ?rgvanaks Uurali s?naks. Kuidas aga ema ja keel kokku said ning s?na emakeel s?nnitasid? Teame, et ka meie sugulaskeeles soome keeles on ?idinkieli ja ungari keeles anyanyelv. Need on moodustatud samuti kui eesti emakeel – liidetud on ema ja keelt t?hendav s?na –, kuigi keelematerjal on erinev. Samasuguseid s?nu aga leidub rohkesti ka paljudes keeltes, mis meie sugulaskeeled ei ole: inglise keeles on mother tongue, saksa keeles Muttersprache, rootsi keeles modersm?l, prantsuse keeles langue maternelle, itaalia keeles lingua materna, t?ehhi keeles mate?sk? jazyk, serbohorvaadi keeles maternji jezik, indoneesia keeles bahasa ibu. Seda n?idete rida v?iks pikalt j?tkata.

Keelendi lai levik v?ib h?lpsasti viia m?ttele, et tegemist on omamoodi universaaliga, mis on kogu inimkonnale ?hine ja mille keeleline v?ljendusvorm on eri paigus tekkinud iseseisvalt. Nii see siiski ei ole. Emakeele m?iste pole ei universaalne ega iseendastm?istetav. Antiikmaailmas polnud emakeelest kellelgi veel ?rna aimugi, k?ll aga oli vanadele roomlastele tuntud patrius sermo – s?na-s?nalt t?lkides isakeel. Vanad kreeklased ei saanud sellegagi kiidelda, kreeka phone patria on ?sna hiline t?lkelaen ladina keelest, mille esmakasutaja au kuulub teadaolevalt alles meie ajaarvamise teise ja kolmanda sajandi vahetusel elanud vastupaavstile, hobuste ja vangivalvurite kaitsep?hakule Hippolytusele. Ja mis puutub t?nap?eva Euroopasse, siis pole emakeel siingi ainuvaldav, ehkki on r?huvas ?lekaalus: venelastel on родной язык ehk ‘s?nnikeel’ v?i ‘sugukeel’, nagu seda on ka ukrainlaste рiдна мова ja valgevenelaste родная мова. L?ti keeles on m?tes valoda ja leedu keeles motinos kalba k?ll levima hakanud, ent see tundub olevat ?sna uus n?htus. Vanad keelendid, l?tlaste dzimt? valoda ja leedulaste gimtoji kalba t?hendavad ikkagi s?nni- v?i sugukeelt, mille t?iends?na on sama p?ritolu kui ladina generare ‘s?nnitama’ ja gens ‘sugu’. Omap?rane erand Euroopa taustal on poolakad, kes r??givad isakeelt nagu vanad roomlased.

?petlased, kes on ?ritanud emakeele juuri v?lja kaevata, on need avastanud P?hja-Prantsusmaalt. On arvatud, et keskaja k?nnisel, kui frangid liikusid l?unasse, assimileerusid nad alles ajapikku ja nende asuala p?sis veel kaua kakskeelsena. Frangi naised s?ilitasid pikka aega oma esivanemate keele ja niisiis oli m?iste emakeel esialgu k?ibel t?iesti s?nas?nalises t?henduses: see oli keel, mida r??kis kodus ema, vastandina kohalikule keelele, mida r??giti v?ljaspool kodu. Ajapikku m?iste maht laienes ja emakeel hakkas t?histama rahvakeelt ?ldse, vastandina sakraalsele, skolaarsele ja sageli ka ofitsiaalsele ladina keelele.

Sellistesse seletuskatsetesse v?ib suhtuda nii ja teisiti. M?rksa kindlamal pinnal on teadmine, et keskaja ladina keeles on v?ljendi materna lingua esmakasutus tuvastatud 1119. aastal. Riburada j?rgnevad rahvakeeled: 1350 taani m?durma?l, 1380 inglise mother tongue, 1424 alamsaksa modersprake jne. Ehkki keskajal puudus emakeele m?istel praegune tundek?llane sisu ja see oli vaid ?ks v?imalus rahvakeelt t?histavate v?ljendite kirjus reas, torkab silma, et isegi nii v??rikad persoonid nagu Jeesus Kristus ja issanda inglid kippusid p?hakutega nende n?gemustes tihti just emakeeles r??kima. N?iteks v?ib tuua meilgi h?sti tuntud, Pirita kloostrile nime andnud Rootsi kaitsep?haku Birgitta, kellega ingel k?neles in linga materna beate Birgitte – «?ndsa Birgitta emakeeles».

Kesksele kohale t?usis emakeele m?iste 16. sajandil, kui reformatsiooniliikumine Saksamaal Martin Lutheri juhtimisel Rooma vastu t?rkuma hakkas ja k?ige muu hulgas rahvakeelset jumalateenistust n?udis. 1523. aastal soovib Luther kirjat??s «Sakramendi kummardamisest», et seda tuleb alleyne aus seyner mutter sprach tun – «?ksnes oma emakeeles teha». See on s?na emakeel esmakasutus Lutheril. Ja ongi l?hedal hetk, kui saksa hingekarjaste hoolel j?uab aktuaalne ja moodsaks saanud m?iste ka Eestisse. Seejuures saab eestikeelse s?na teadaoleva esmakasutuse fikseerida lausa kuup?evalise t?psusega. Veidi rohkem kui nelisada aastat tagasi, 16. septembril 1603 (vkj), pani Tallinna P?havaimu koguduse pastor Georg M?ller p?hap?evast jutlust ette valmistades kirja lause:

Minckprast medd? Ello ninck tegko, eb wo? Iumala meleprast mitte olla, se olkut s??, eth me?e Iumala kartu?e siddes, t?dda kaun? Laulude kaas t??ame, ninck medd? Em?a Kele kaas abb? h??ame.

Sellega oli s?na emakeel teekond meie emakeeles alanud. Ajani, mil ?ks seitsmeteistaastane imelaps pani kirja «kas siis selle maa keel» ja k?ik teised ?levad s?nad, oli j??nud t?pselt kakssada viisteist aastat.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.