Habe Pard Vuntsid Vurrud

«Habe on mehe au,» ?tleb eesti vanas?na, mida on kirja pandud mitmetes variantides, k?ige pikemalt ja ammendavamalt vist kujul: «Habe mehe au, nina mehe n?gu, k?bar mehe k?rgus, saabas mehe sirgus.» Ja t?epoolest, praegu on meeste ninaalune karvkate k?ll h?redaks j??nud, aga kui vaadata kas v?i 19. sajandist p?rit pilte, siis n?eme talupoegi sageli uhke t?ishabemega. T?ishabeme pidas endale vajalikuks kasvatada ja seda fotodel j??dvustada ka vaba talurahva ideoloog Carl Robert Jakobson. Vanu pilte silmitsedes paneme aga ka t?hele, et 19. sajandi teisel poolel hakkab habeme ninaalune osa l?uga katvast osast eralduma, kusjuures see viimane v?ib t?iesti kaduda. Piltidele ilmuvad uhkete lopsakate vurrudega noorsandid, vurrude otsad sageli edevalt r?ngasse keeratud. Ado Grenzstein, Eduard Vilde, Jaan T?nisson – nemad olidki need 19. sajandi keigarid ja moemehed, kes j?id omaaegsele moer??gatusele truuks ka 20. sajandil.

Mida aga v?ib habeme kui mehe au kohta ?elda keeleandmete p?hjal? Kust on p?rit s?nad habe, pard, vuntsid, vurrud?

Habe on ilmselt ?rgvana n?htus ja ootusp?rane oleks ka seda t?histava s?na ?rgsus. S?nade habe ja pard puhul, mis m?lemad on l??nemeresoome keeltes ?ldiselt levinud, seostest kaugemate sugulaskeeltega siiski r??kida ei saa. M?lemad on meie keeltes k?ll v?ga vanad s?nad, kuid nende levik piirdub l??nemeresoome keeltega. Kaugemates soome-ugri keeltes neil vasted puuduvad.

K?ige ebam??rasemad on lood s?naga habe, mis t?nap?eva eesti keeles on p?hiline habet t?histav s?na ja on seda olnud senikaua, kui kirjakeele andmed lubavad tagasi vaadata. Selle s?na esitab meile habeme t?henduses Heinrich Stahli koostatud esimene eesti keele ?petus (1637), kus s?na habe k?rval leiduvad ka eitav omaduss?na habbenetta, habbematta ja v?ljend habbe kaswatama. Sugulaskeeltes see p?ris nii siiski ei ole. Neis ei t?henda see s?na enamasti habet, vaid habeme- v?i juuksekarva, vuntse v?i ka puusammalt. Enamikus sugulaskeeltes m?rgib habet hoopis s?na pard, mille p?ritolu on selgem kui s?nal habe, ent samuti m?nev?rra problemaatiline. S?na pard on v?ga vana laen indoeuroopa keeltest, kuid probleem seisneb siin selles, et t?psemat keelter?hma on laenuallikana raske kindlaks m??rata. Juba indoeuroopa algkeelde rekonstrueeritakse selle s?na alusvorm kujul *bhardh? (siin ja edaspidi t?histab t?rn s?na ees reeglip?rasuste p?hjal rekonstrueeritud, kuid tegelikult dokumenteerimata keelendit). See k?lab ?sna samamoodi kui soome parta, ja ehkki praegu on see s?na eri indoeuroopa keeltes omandanud erineva kuju – n?iteks vene борода, leedu barzda, saksa Bart, inglise beard jne –, taanduvad k?ik need s?nakujud varasemale ?hisele alusvormile. Seet?ttu ei olegi v?imalik ?elda, kas pard on vana balti, slaavi v?i germaani laen – v?i koguni veel vanem laen indoeuroopa h?imudelt, kelle keele?htsus polnud veel lagunenud.

Kui habe ja pard on meie keeles v?ga vanad s?nad, millel on vasted ka meie l?hemates sugulaskeeltes, siis vuntsid ja vurrud on eesti keeles ?ige noored tulnukad, millel otsesed vasted sugulaskeeltes puuduvad. Need on dokumenteeritud alles 19. sajandi eesti keelest. S?na wu?s, mitmuses wu?sid v?i siis wunts, mitmuses wuntsud on Ferdinand Johann Wiedemanni suurele eesti-saksa s?naraamatule k?ll tuntud, kuid selle ees seisab t?rn, millega Wiedemann t?histab uusi s?nu, mis on iseloomulikud pigem linna- kui maarahvale. S?na vuntsid aluseks on samat?henduslik baltisaksa s?na Wunzen, mis omakorda on laenatud poola s?nast w…sy. Poola keelest baltisaksa keelepruuki v?ib s?na Wunzen olla j?udnud Ida-Preisimaa kaudu, kus see oli samuti tuntud, v?i siis otselaenuna Tartu ?likoolist, kus oli ka poolakatest ?li?pilasi. Carl Sallmanni 19. sajandist p?rinevas baltisaksa s?navara k?sitlevas uurimuses on s?na Wunzen mainitud iseloomulike ?li?pilaskeelendite hulgas.

Baltisaksa s?na Wunzen aluseks olev poola w…sy on p?ritolu m?ttes seesama s?na mis vene усы ‘vuntsid’. Poola keeles on s?ilinud esimese silbi ninah??ldusega t?ish??lik, mis vene keelest on kadunud ja mida saksa keeles on edasi antud h??liku?hendiga un; ja poola keeles on lisandunud s?naalguline v, mis vene keeles puudub. Kui lisame vene s?na ainsuse kujule us poola s?naalguse v ja esisilbi u-le vene keelest kadunud ninah??lduse, ongi tulemuseks ilus eestikeelne s?na vunts. See s?na kujunes 19.–20. sajandi vahetusel muide v?ga populaarseks, nii et igasugust toredat semu ja selli hakati nimetama vahvaks vuntsiks.

S?na vurrud ajalugu on seotud s?na vuntsid ajalooga. Wiedemanni s?naraamat tunneb s?na wu??, mitmuses wu??id ?ksnes Kirde-Eesti murdes?nana, mis n?itab, et praegu ?ldtuntud s?na oli tollal veel v?he levinud. Saksa vasteks on antud Schnurrbart. S?na vurr ja saksa liits?na Schnurrbart esiosa Schnurr– k?laline l?hedus tekitab tugeva kahtluse, et eesti vurrud on varjatud saksa laen, mille algush??lik n on s?na vuntsid m?jul asendatud v-ga. Ja t?si ta on, et Wiedemanni s?naraamatus ongi s?na nurr (mitmuses nurrud) Schnurrbart’i t?henduses registreeritud, seejuures ilma mingi murdem?rgendita. Lisaks tunneb Wiedemann liits?nu nuru-karwad ja nuri-karwad. «V?ikese murdes?nastiku» andmed n?itavad, et nurrukarvad, nurrikarvad, nurukarvad ja nurikarvad on mitmel pool eesti murretes s?ilinud veel ka 20. sajandil.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.