Maarahvas polnud vägivaldne ja harimatu

Meie oma v?iduloo v?ti peitub maarahva loomuses. Mere??rse rahvana olime vastuv?tlikud k?igele heale, olles arengutasemelt v?rdv??rsed teiste l?hirahvastega. Midagi selles pole muutunud l?bi aegade. T?si, oma ajaloo s?nastamise s?akus on alles esimesi v?rseid ajamas.

Selleks peame k?rvutama erinevate v?imude erinevaid lugusid meie ?mber l?bi aegade. Neid v?rreldes selgub, et tegelikult ei pea me sugugi enam toitma Saksa Ordu vaimu tema v?idulugu munkade m?rvamisest ikka ja j?lle ?le k?neldes. Me olemegi l?puks vabad ja v?ime ise oma lugu k?nelda. Kindlasti tuleb meeles pidada, et luguder??kijad ei k?nele eales t?tt… Kuid neid tuleb hoolega kuulata, sest lugudes on t?de sees.

Nii on t?de sees ka Saksa Ordu lugudes Padise munkade m?rvamisest – kloostri p?lemist t?endavad v?ljakaevamised ja muud ajalooallikad. Kuid selgub ka, et Padise kloostri vaimulikud on t?likalt vastu astunud Saksa Ordule. Padisega arvete ?iendamiseks olid m?ssavad talupojad Ordule h?davajalikud.

Saksa Ordu v?iduloo vastu on v?lja astunud teoloog Uku Masing, p?hendades sellele oma raamatu „1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult”. Ta toob mitmeid v?rvikaid n?iteid Ordu v?givallast vaimulike kallal. Nii soovib Masing n?idata, kuidas ka J?ri?? s?ndmuste k?igus oli Ordu v?imeline m?rvama vaimulikke.

Ordu v?iduloo j?rgi muutusid talupojad p??rasteks kloostri ja Taani kuninga vasallide r?nga r?humise t?ttu. Padise kloostril oli mitmeid valdusi Harju- ja Virumaal, kuid mungad ja ka maarahva hulgast p?rinevad ilmikvennad olid maarahva toetajad. Nii olid kabelid ja kloostrim?isad kohtadeks, kus omavahel taipamisi vahetati ja ka ebakindlaks muutuva poliitilise olukorra ?le aru peeti.