Elurikkus

Maailmas olulised m?isted, n?iteks bioloogiline mitmekesisus ehk biodiversiteet, maanduvad meie keelde algselt v??rs?nadena, kuid leiavad heal juhul l?puks kauni omakeelse s?nakuju, nagu seda on elurikkus.

M?ni aasta tagasi osalesin Br?sselis elurikkust k?sitleval kahep?evasel arupidamisel, kus osales ?le kahesaja inimese enam kui kolmek?mnest riigist ?le kogu maailma.

Euroopa Liit seadis ambitsioonikaks eesm?rgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid n?gemisi, kuidas siiski p??rata elurikkuse kadumine vastupidiseks.

P?nev oli j?lgida kahek?mnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid m?tteid, mis arvutite kaudu j?udsid asjatundjate laudkonda, kus neid m?jusamaks p??ti s?nastada. Samas t?i see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute m?tete ja l?henemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed m?tted takerduma nii laudkonnas istuva m?tete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisv?ime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete m?tete tasal?litamine varem teada-tuntud tavam?teteks.

N?iteks pakuti meie laudkonnas v?lja m?te, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta m??dumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud v??rt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt p?rit militaarvallast. Paraku takerdus m?te juba meie laudkonnas ning t?i peagi meie laua juurde inimese asjatundjate laudkonnast, h?mmeldunud s?nastaja, kes k?sis, kas me t?esti tahame n?rvigaasi anda koolilaste k?sutusse.

Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega oli kaasas meie ?sja kuueseks saanud t?tar Aot?ht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks ?udus: laps konverentsiruumis! Aot?ht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, s?dameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast p?ikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina pl?ksusid ?mber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka oma lapsed kaasa v?tma.

Siit ka m?te – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame k?igepealt v?tma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. K?llap on ?ks p?hjusi, miks elurikkus on taandumas, just selles, et me ei v?ta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, t?iskasvanud.

Maarahva tavap?rases olemises, nii nagu teistegi p?lisrahvaste juures, suhtuti lastesse ja nende otsustus?igusesse t?ie lugupidamisega. Saamidel on juba m?neaastastel lastel oma p?hjap?drad, kelle saatuse ?le vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandi?igus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid selline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ?he pindala?hiku kohta, nii nagu L??nemaal Laelatul.

Meie rahva p?lisv??rtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ?mbritsevas maastikus. See on see p?rimuslik vaimuvara, mille kohta Jakob Hurt ?tles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, v?ttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ?mber ning v?ekates p?hapaikades.