Aeg

Aig l?tt iks umma muudi, kas rii p??l ehk tii p??l.

Veel poolsada aastat tagasi s?ideti Lohusuust ja Mustveest Tartusse laevaga. Aega kulus selleks t?nap?evase tunnipikkuse bussis?idu asemel pea kogu p?ev. Sellele m?eldes k?nnab ?le selja suur k?rsitus – kui palju aega l?ks kaotsi!

Siiski, veel korra m?eldes sugeneb k?simus: mida me v?idetud ajaga rohkemat ?ra suudame teha? Ja millest me ilma oleme j??nud? Ilma oleme kindlasti j??nud p?nevast s?idust piki Peipsi randa ja looklevat Emaj?ge, peatustest k?lades ja alevikes, m??da- ja ?lelendavatest lindudest, tuule ja vee l?hnast. Ning v?imalusest selle k?ige saatel m?tiskleda oma olemisest ja tegemistest.

N?nda m?eldes pole enam selge, kes v?idab ja kes kaotab aega. Aega on vaja hoolimiseks ja t?helepanuks. Just seda aga jahivad m??gimehed, nii asjade, muusika kui ideede pakkujad. Nende veenmisoskus ja lood on kasvanud nii m?jusaks, et oma olemine ja tegemine taanduvad t?hiseks ja ?blukeseks. Ja koos sellega kaob sootumaks ka omaenda aeg. Harva v?ib t?naval kohata inimest, kel laulu?min v?i vilejoru naerustel huultel. Veel harvem kedagi, kes lihtsalt niisama, n??dsama p?heturgatanud viisijuppi veab.

Kuidas aega endale tagasi v?ita? Aega laulmiseks, iseolemiseks, l?hedastest hoolimiseks? Aeg s?nnib koos armastusega. Armunute p?ralt on l?putult palju aega. Ajapuudus tapab armastuse, armastus aga kingib otsatult aega. Armastust tunneb s?da. S?da hoiab ja katkestab meeldimisi, sedakaudu ka meelt ja m?lu. Kui meel on liialt laiali ilma tahtmist m??da, v?sib ka s?da v?ikeseks. M?istlik on hoida meelt ilusa ja ?mmargusena nagu mari, mis r??msa imestusega p??ab uut k?igi tajumiste – haistmise, maitsmise, n?gemise, kompamise ja kuulmise kaudu.

Meele ajab okkaliseks suur keeldude hulk. Liialt tihti kasutame kurjasti meile Looja poolt kingitud imelist t??riista – oma keelt. Keelt on vaja maailma avastamiseks ja kujundamiseks, ?ksteise tunnustamiseks ja t?namiseks. Keele kulutamine tarbetute keeldude peale v?sitab ka s?dant. S?da kannab nii armastust kui ka vihkamist ja muret. Mure ja vihkamisega t?mbub s?da kokku, olemine muutub umbseks ja kitsaks. Avaruse toob tagasi tuule ja vee h??l, pilvede, puude ja taeva n?gemine.

Nii v?ib vett m??da p?ev otsa Mustveesse ja Lohusuhu s?ites v?ita enam aega kui tunniga kiiresti kohale j?udes. Kahju vaid, et enam reisilaeva?hendust m??da Peipsi randu olemas pole.