Skoone ja Eesti

K?llap oli J?ri?? s?ndmuste ?hutajaks ?sna sarnane, k?mmekond aastat varem teises Taanimaa provintsis Skoones hargnenud lugu. P?rast talurahva ?lest?usu 1332. aastal otsustasid sealsed aadlikud ja vaimulikud valida enda kuningaks noore v?imeka Magnus Erikssoni Rootsist, kes omakorda taastas k?igi Skoone vaimulike ja vasallide ?igused 1340. aastal ja ostis taanlaste poolt sakslastele panditud maa 1343. aastal 34 000 h?bemarga eest vabaks. Kuningas Magnus Erikssoni ajal pandi ?iguslik alus P?hjamaade kohalikule omavalitsusele.

Magnus Eriksson saatis Turust ja Viiburist oma laevastiku J?ri?? aegu Tallinnasse appi. Tema taotlus oma v?imu kindlustada Soome lahe l?unarannal j?tkus ka p?rast J?ri??d. Sellega on seotud rannarootslaste asumine Eesti saartele ja rannaaladele. Teadaolevalt sai Padise klooster 1340. aastast alates Rootsi kuningalt hulganisti maid kingituseks Soomes Turu, Helsingi ja Porvoo ?mbruses. Samast ajast on teada paljude eestlaste asumine Soome nimetatud aladele. V?hemalt osa neist olid Ordu poolt vaenatud „m?ssulised” Harjust ja Virust.

Seep?rast tasub uhkusega m?elda tagasi oma esivanemate peale ning pidada nendest lugu looga, mis t?esti loeb ja pidamist v??rib.

Ja k?llap on hea m?te pidada Rapla ja Keila kirikutes Tallinna piiskopi osav?tul m?lestusteenistusi v??raste v?idulugude nimel s??dim?istetud kaasmaalastele.