Ait

L??ne-Siberis h?imurahvaste hantide ja manside juures r?nnates tuleb tihti usalduse v?itmiseks viidata meie keelte ?histele s?nat?vedele – veri, vesi, kivi, k?si, maa, ?ks, kaks, kolm, neli.

Lisaks nendele h?sti tuntud ?hiss?nadele on veel ?ks ?rgne s?na, mis L??nemere- ja J??mere-??rseid h?imurahvaid liidab. See on ait, saami keeles ajtte. Ait on ristpalgist, ?hel v?i neljal jalal seisev panipaik metsas v?i tundras, kus hoiti nahku, toitu, tavade toimetamiseks p?hi esemeid.

Ait aitab toime tulla, kui elu kulgemises varudest vahel puudus k?tte tuleb. Ka panka v?ime oma keeles aidaks nimetada. Pank aitab, kui parasjagu vajaminevast sularahast puudus tuleb.

Ei aidast ega pangast ei tohi liiga palju v?tta. ?igel ajal tuleb osata ?elda: aitab! S?na m?tteks on, et juba on abi tunda, juba aitab, n??d r?gan ise omal j?ul edasi. Ka ?rgne t?namise s?na ait?h v?ib olla sama algup?raga.

Samas tasub aita headel aegadel piskuhaaval pidevalt varusid lisada, et h?da ajal oleks, mida v?tta. K?ige kindlamaks aidaks on teised inimesed ja elusolendid. Neid igal sammul aidates ja toetades koguneb endagi jaoks abiv?ge, mis ootamatult avaneb, kui t?esti h?da k?es on.

?ksteisele appi t?ttamine on elus p?simise aluseks. Ravimtaimed tulevad kasvama abivajajate ?uele ja teeradadele. Linnud, loomad, putukad v?ivad inimesi endale appi kutsuda, kui h?da k?es on. Nii oleme k?ik ?ksteisele aidaks ja aitajaks. Oluline on vaid taibata ?igel ajal ?elda: ait?h, aitab k?ll!

Inimese headeks aitajateks on roos?ielised taimed – viljapuud, pihlakad, kibuvitsad. Viie ?ielehega roos on igivana headuse ja aitamise v?rdkuju paljudes religioonides.

Minu roosipeenras ilutsevad juba aastaid P?ltsamaa roosiaia perenaise K?llike Joosti kingitud roositaimed. K?llike on aidanud Eestisse oma aeda kasvama ligi tuhat erinevat roosi.

Sealt omakorda p??sevad roosid teele koduaedadesse, saama hooldajatelt abi kasvamiseks ning aitama neid omakorda oma ilu, l?hna, marjade ja kogu olemisega.

Ait?h!