Hing

Maa hingab nagu k?ik elusolendid, kes temast s?ltuvad. Soojal ajal pole maa hingamist n?ha, nii nagu ka inimeste v?i loomade hingamine pole suvel n?htav. S?gisel ja talvel, kui ?hk on jahe ja niiske, on meie k?igi hinged ja hingamine suust tupruva auruna n?htav. K?llap sellep?rast p?hitsetakse s?gise teises pooles ka hingedeaega.

Hing ja hinge?hk k?nelevad, mida me parajasti tunneme v?i teeme. Kui hing on t?is, lendab hinge?hk pahinal ja vihaga v?lja, leebes ja rahulikus olekus on hingeaur vaevu aimatav.

Hinge soojus ja niiskus tulevad s?damest. S?da aitab liigutada verd ning p?letada sooja saamiseks toiduvarusid. P?lemise saaduseks on s?sihappegaas ja vesi, mida me auruna v?lja hingame.

Ladina keeles on hingamine otseselt seotud Vaimuga (spiritus). Inspirare t?hendab sissehingama ning inspiratsioon vaimustust. Me hingame Vaimu koos hinge?huga sisse ning rikastame Vaimu oma v?ljahingamisega. K?ige selgemalt toimub see lauldes v?i pilli puhudes, kuid tegelikult toimub sama ?ksk?ik mida luues.

K?llap on sama lihtne seos selge nii meie kui ka paljude teiste rahvaste ja kultuuride juures. Just samamoodi nagu seegi, et igasugune ?ppimine v?i loomine saab toimuda vaid vaimustusega. Vaimustust v?ib nimetada ka ?hinaks – ?hinas inimene hingab hooga sisse nii ?hku kui Vaimu.

K?igist meie tegemistest j??b p?sima vaid armastusega tehtu. Armastus j??b alles ka siis, kui meid enam ei ole hingamas. Seda saab tajuda igal s?gisel, kui n?eme Maad k?igi oma soode, j?gede, j?rvede ja meredega uduna hingamas.

Maa hingamises on koos k?igi aegade armastuse teod, mis ?heskoos k?nelevad meile, milline ime on elus olemine. Oleme ju imet?hine osa k?igist, kes koos meiega ellu on tahtnud tulla – m?elgem kasv?i nendele poolesajale miljonile seemnerakule, kes kosisid sama munarakku, millest s?ndisime.

S?gisene hingedeaeg on hea j?relem?tlemise aeg, kus m?tte- ja s?naj?ul saame end h??lestada armastuse lainele. K?ik, mida m?tleme ja soovime, saab kindlasti teoks. Seda enam tasub m?elda ja teha vaid armastuse tegusid, tajudes enda ja Maa hingamise ?htsust.