Eestlane olla on uhke ja hää

Juba ?le 150 aasta v?ime igal aastal jaanikuul p?hitseda eestlaseks olemise aastap?eva. 17. juunil 1857 hakkas ajalehes Perno Postimees postipapa Johann Voldemar Jannsen esimesena maarahvast j?rjekindlalt k?netama s?nadega “Armas Eesti rahvas”.

P?lvkonnavahetus toimub umbes kolmek?mne aastaga. Nii oleme juba viis p?lvkonda maakeelt k?nelev maarahvas, kes kutsub end eestlasteks, oma maad Eestimaaks ning oma keelt eesti keeleks. Ligi kakssada p?lvkonda meie esivanemaid enne seda teadsid end olevat maarahvas, kelle asumisala nimeks oli Maa ja keeleks maakeel.

P?gus eestlaseks olemise poolteist sajandit on olnud meile edukas. Juba teist korda selle aja jooksul on meil ?nnestunud taastada oma riik, mida tunnustavad teised riigid ?le maailma. Nende hulgas on veel ?ks maarahva riik – Ungari. Erinevalt meist kasutavad ungarlased enda ja oma riigi nimetusena j?tkuvalt p?list, s?nast maa l?htuvat nimetust madjar.

Oma asumisala nimetavad h??liku?hendiga maa veel T?iili enam kui miljoniline maput?e p?lisrahvas, mitmed draviidi rahvad L?una-Indias, paar tuhat mansi rahva liiget L??ne-Siberis ja h??bunud vadja rahvas meie idapiiri taga. Neil pole paraku oma riigini ?nnestunud j?uda, nii nagu veel paljudel rahvastel kogu maailmas.

Vaadates tagasi eestlaseks olemise aastak?mnetele, v?ime m?rgata, et oma riigi valitsemiseni j?udsime seitsmendal ja kaheksandal k?mnendil, minetasime selle ?heksandal ja taastasime neljateistk?mnendal aastak?mnel.

N??d, viieteistk?mmend k?mnendit seljataga, tasub m?elda, mida v?iksime teha teisiti, et j??da edasi oma maa ja rahva valitsejateks. K?llap tasub t?siselt m?elda meie p?lise endanimetuse maa taastamisele meie meeles ja keeles. Maarahvaks olemine ja maakeele omaks keeleks nimetamine annab j?udu ning seob meid sadade eelnevate p?lvkondadega.

Viimase viie p?lvkonna v?ltel eestlaseks olemine on meile palju andnud. Kogu meie riiklik iseolemine on seotud selle nimega, mille saime maarahva keelest ja meelest vaimustunud baltisaksa estofiilidelt. On loomulik, et nemad meid saksa keele j?rgi eestlasteks nimetasid ning t?nuv??rt, et nende vaimustust jagades ka ise end eestlasteks oleme nimetanud.

Siiski on meie oma olemise juured maas, maarahvas ja maakeeles. Sellep?rast tasub hakata t?histama 16. juunit maarahva p?evana, kus p?hitseme ja teadvustame endale ning teistele oma rahva, keele ja meele s?gavat sidet maa, taimede, loomade ning maastikega. Sel p?eval tasub korrastada oma kodupaiga p?hi paiku – hiisi, allikaid, kalmeid ning teha head maale.