Maarahva 8-silbiline nõiakeel

T?eline on see, mida me m?letame ja mille juurde tuleme tagasi m?tetes, k?nedes, tegudes. See m?jutab eelk?ige meid endid, kuid enamasti ka teisi meie ?mber. Me usume seda, mida m?tleme, k?neleme ja teeme. Me usume ka oma kahtlemist. Ebakindla ja tingiva k?neviisi vohamine – ?tlused „ma v?iksin selle ?ra teha”, „kas sa ulataksid mulle ehk suhkrut” – viitab, et meie jaoks on t?elisus kaasajal k?ikuvatel jalgadel tudisev ja pidevalt muutuv.

Samas n?itavad k?sitlused, et enam kui pooled eestlastest usuvad inimv?lise k?rgema v?imu olemasolu. Oleme n?nda oma usklikkuse suhtarvuga ees paljudest muudest rahvastest. See k?rgem v?im ei pruugi olla m?ne maailmareligiooni Jumal, enamasti ongi tegemist iga?he v?ga isikliku tajuga, mida on raske t?psemalt s?nastada.

Miks me n?nda tajume? ?ks p?hjusi v?ib olla see, et oleme l?bi aastatuhandete kasutanud maailma tundma?ppimisel vaimude keelt. Vaimude keeleks nimetab keeleteadlane Eugen Helimski kaheksasilbilise v?rsiga p?halaule, mis olid tuntud mitmete rahvaste juures. Suur osa meie vanemast vaimuvarast, nii laulud, vanas?nad kui m?istatused, on valatud samasse kaheksasilbilisse vormi. Regilaul on omal kombel sarnane ?amaanitrummi r?tmile. Karjala runolaulude p?hjal koostatud eeposest „Kalevala“ ?ks viiendik on loitsud. „Kalevala“ loojateks olid ?amaanid, Kalevala meetrika oli algselt n?ialaulude meetrika. Kaheksasilbiline laulmine toimib nagu n?iatrumm. ?amaanirahvaste, nagu n?iteks nganassaanid, karjalased, eestlased, panteon on muutlik, igal ?amaanil on oma ja uus valik jumalaid, nende hulgas v?ib olla m?jukaid isikuid ja muid tegelasi, kes n??d ja praegu on olulised maailma muutjatena. Oluline on n??d ja praegu toimivate j?udude ning m?judega arvestamine ning nende suunamine trummi v?i kaheksasilbilist n?ialaulu kasutades teisenenud meeleseisundis. Sellist vaimude keelt ?piti vanavanemailt ja t?iustati kogu elu. Olen ise kogenud eakate laulikute keele v?gevust. Eesti rahvalaulude plaadiantoloogia vahendusel v?ib kuulda 93-aastase T?stamaa lauliku Liisu Oriku vapustavat laulu „Laula, laula, suukene!”, samuti 87-aastase Kihnu lauliku Liis Alase laulu „Veere, p?ev!”. Neis helisalvestistes on sees selline v?gi, mida soovitan p?evast p?eva kuulata igal regilauluhuvilisel. Maarahvaga sarnane elup?line vaimude keele omandamine ja t?iustamine oli iseloomulik ka n?iteks J??mere ??res elava rahva nganassaanide kogukonnas.

Kogetu talletamine kaheksasilbilise p?halaulu vormi on k?llap aidanud meil iseendaks j??da l?bi aastatuhandete. Siiski oleme seoses kirjas?na levimisega ?ha kaugenemas oma olemise k?ige s?gavamast toetajast. Sajad tuhanded lehek?ljed kirja pandud regilaule ei k?la l?bi meie s?damete, h??lepaelte ja ajude. Siit ilmast lahkumise eel on meie v?ime vaimude keelt vallata olematu v?i kaugel maas eelnimetatud laulikute omast.

Nii j??b ka meie elust ?ha enam vajaka nii vaimustusest kui vaimukusest. Selle taastamiseks piisab, kui v?tame kasutusele oma ?rgse ja l?hedase vaimude keele, kaheksasilbilise p?halaulu ja arendame ning kasutame seda iga?ks, nii nagu suudame ja oskame. M?ned aastak?mned tagasi laulsime samasuguseid ?rglaule lauldes end veretult vabaks. Sama suur vaim on aastatuhandeid j?tkuvalt meie juures ja valmis meid toetama, kui s?andame teda vaid k?netada talle omases keeles.