Ida

Idakaar on algava kevade kaar. Kuus n?dalat m?rtsi algusest kuni k?nnip?evani 14. aprillil on k?ige muutlikuma valgusega aeg aastaringis. Sellesse aega j??b p??rip?ev, kui p?ike t?useb otse idast ja loojub otse l??nde ning p?ev ja ?? on v?rdse pikkusega. Suve poole edenedes liigub p?ikeset?us silmapiiril edasi kirde poole ning loojumine loode poole. Kalendrites on p??rip?evaks 21. m?rts, meil on ?? ja p?ev ?hepikkused juba 17. m?rtsil, kui p?ike t?useb hommikul kell 6.22 ja loojub ?htul kell 18.22. Tegelikult ongi ?? ja p?ev ?hepikkused maailma eri paigus eri p?evadel, mis j??vad siiski p??rip?eva l?hedusse. Sellise p?eva ingliskeelseks nimeks on equilux ehk siis v?rdvalguse p?ev, eristamaks seda p??rip?evast, mille nimeks on equinox – v?rdsed ??d. P??rip?ev t?histab p?eva, mil p?ike paistab ekvaatoril otse seniidis. meil t?useb p??rip?eval p?ike hommikul juba kell 6.11 ja loojub ?htul kell 18.31. Iga j?rgmine p?ev on eelmisest 5–6 minutit pikem.

??p?evas on idakaare ajaks hommikuaeg kella poole viiest poole kaheksani. Talumajapidamises algaski suveajal t??p?ev p?ikese j?udmisega idakaarde. Selles ajas on suur kasvamise v?gi, ka t?nap?eval on varajastel t?usjatel v?imalik sellest osa saada. Hommikust aega v?ib kasutada jalutamiseks, linnulaulu kuulamiseks ning puhkevast kevadest osa saamiseks. Iga j?rgmine p?ev on erinev eelmisest, n??d on oluline meid ?mbritsevast arengust mitte maha j??da. Seda aitasid meeles pidada ka rahvakalendri t?htp?evad, kus alates k??nlap?evast 2. veebruaril kuni jaanip?evani 24. juunil kordub n?ue tulla toast v?lja ?ue. Kes seda ei tee, magab terve aasta maha ja ?rkab alles novembris-detsembris mardip?eva ja j?ulude aegu.

Mingil kummalisel kombel m?istavad seda ka kartulid keldris ning hakkavad kasvatama idusid. Kasvama hakkavad toataimed, rohelisi varsi sirutavad valguse poole sibulad. Ka talv l?bi kuivana p?sinud puudesse valgub tagasi eluandev vesi, juurtest ladva poole t?usev mahl kannab endaga suhkrut, vitamiine ja muid tervist toetavaid aineid. Vanarahvas arvas, et kasemahlas leidub rohtu saja ?he haiguse vastu.

Kasemahla saab koguma hakata siis, kui ??p?evane ?hutemperatuur on ?le viie kraadi. Vahtramahl, mis on suhkrurikkam, hakkab voolama varem, kui p?eval sulatab ja ??sel k?lmetab, seega just n??d, m?rtsi keskel. Vahtramahla soovitatakse koguda k?rgemalt, n?iteks l?igata oks l?bi ja siduda oksa k?lge pudel, kuna k?rgemal arvatakse mahl olevat magusam. M?lemat mahla saab s?ilitada k?lmutatult s?gavk?lmikus. J??tunud mahla ?lessulatamisel sulab algul v?lja suhkrurikkam osa, nii saavad l?bematud mahlalimpsijad magusama osa omale.

Kuigi kasvamist pole looduses veel n?ha, muutub puude okste v?rv. Kase- ja lepaoksad v?rvuvad punakaks, haavad ja pajud rohekaks. See annab m?rku mahla j?udmisest v?rsetesse. Lehtede ja uute v?rsete puhkemine j??b siiski j?rgmisse, kagukaare aega, mis algab aprilli keskpaigast ja v?ltab mai l?puni. Senikaua ootavad kaitsvate pungasoomuste all ?rnad v?rse- ja lehealgmed, mis on punga puhkemisel m?ne p?eva jooksul valmis kasvama k?mneid sentimeetreid. Kummaline on m?elda, kuidas igas pungas on ootel terve tulevane v?rse, et vedruna v?lja paiskuda niipea kui valgust, soojust ja niiskust on piisavalt. T?usmise ehk idanemise v?gi on peidus nii pungades kui seemnetes. Idudes on koos k?ik kasvamiseks ja arenemiseks vajalik. Seet?ttu on tervislik ka idandite tarvitamine toiduks, eriti varakevadisel kevadv?simuse ajal talvega n?rgenenud keha toetamiseks ja virgutamiseks.

Idakaare ajale ehk varakevadele on iseloomulik ka r?ndlindude saabumine. Esimeste saabujate hulgas on laululuiged, kiivitajad, l?okesed, sookured ja teised. Varesed hakkavad pesa ehitama, samuti harakad. Kotkad ja kaarnad kaunistavad pesa rohelise samblaga ja munevad esimesed munad. Aialindude appikutsumiseks peenramaad t?ukudest vabastama tasub idakaare ehk varakevade ajal ?les panna pesakastid. See vaev tasub end kuhjaga suvel, kui agarad putukap??djad poegade toitmise nimel meie aiad t??tutest h?irijatest kuigiv?rdki t?hjemaks teevad. Lisaks on p?nev j?lgida pesakondade arenemist, esimesi lennuharjutusi ja suve l?pul valmistumist s?gisr?ndeks.

Idakaare aeg on vete ja mahlade liikumise aeg. J??st ja lumest sulanud v?rske, kirgas ja hapnikurikas vesi peseb puhtaks looduse, kannab ?leujutustega viljakat muda laiali ning tungib juurte kaudu taimedesse, valades uut ja v?rsket kasvamise v?ge eelmiste aastatega valminud ootel vormidesse. Et puhkemine liiga vara ei algaks ja ?ised k?lmad ?rnu v?rsealgmeid ja idusid ei kahjustaks, on puhkemisootel elu aheldatud paksude seemnekestade ja pungasoomuste alla, just samamoodi, nagu maa ning muld olid aheldatud j?? ja lume alla.

Igatahes on idakaare aeg t?is ilusat ja r??msat ?rkamist, millega kaasaminemiseks tasub pingutada.