Ala

„Oleks mu oma olemine, teiseks minu tegemine…“ lauldi m?nisada aastat tagasi. Oma olemine algab oma ala olemasolust. See on ala, kus tunned end omaksv?etuna. K?llap on iga?hel selline ala kas tegelikult v?i m?lestustes olemas. Seal v?ib olla puu, mets, mererand, m?ekink, allikasilm, eluala… Polegi t?htis, mis seal t?pselt on, t?htis on, et selline ala on olemas.

Samuti on t?htis sinna ikka ja j?lle tagasi minna, kasv?i m?ttes. Jagada oma alaga nii head meelt kui kurbust. Imetleda oma ala muutumist l?bi aastaaegade ja meeleolude. Eriti hea on, kui sinna saab p?riselt kohale minna, olla koos oma alaga, hoolida ja hooldada seda. Laulda, pilli m?ngida, tantsida.

Oma ala v?ib olla tibatilluke, kuid ka p?ratult suur. Saami rahval on kombeks v??rasse paika j?udes see omaseks osta. Selleks kulub v?he: vaskne m?nt maa ja h?bedane m?nt vee ostmiseks. M?nti maha v?i vette visates tuleb ala teretada ja paluda, et ta su omaks v?taks. V??ra paiga omaks ostmine kingib ostjale kustumatu elur??mu ja hea oma olemise. Nii v?ib endale omaseks osta kogu mandri v?i ookeanigi.

Sellist maa v?i vee ostmist nimetas meie vanarahvas kahjamiseks. Oma rikkusest eraldati kahi – v?ike m?nt, mille teed endine omanik enam ei kontrolli, kingib ostjale ?htsuse v??ra olemisega. Kahi aitab kahju vastu. Kui kahi j??b andmata, kaob see v?i palju suuremgi osa varast v??riti tundmisest tekkiva kahju t?ttu.

Inimesel, kes ei oska v?i ei raatsi kahjata, kellel ei olegi oma ala, on oht j??da alatuks. Alatu inimene ei tunne sooja tuge oma alast. See tugi s?nnib kahjamisest, nii m?ndist, m?ttest, laulust, tantsust, koristamisest, puu v?i taime istutamisest. Ka lindude-loomade s??tmisest ja neile pesapaiga tegemisest.

Kahjamisest kujuneb alalisus, kahjamata olemisest alatus. ?nneks hoolib enamik inimesi oma kodupaigast ning teistest paikadest, mis neid toetavad. Teadlik hoolimine oma olemist toetavatest paikadest v?hendab alatust ja suurendab alalisust.

Oleme maarahvas. Meie asumisala nimeks oli Maamaa enne Eestimaad. Maarahva killuke L?timaal Ludza kandis on meie poole tulemist kirjeldanud: tuleme l?bi L?timaa ja j?uame v?lja Maamaale. Eestimaalastena oleme ilma oma ala ?rgsest nimest, ehk n?nda ka m?nev?rra alatumad.