Ilm

P?nev on see, et maarahva maailmataju on ?mmargune, mitte sirgjooneline. Selle tunnistuseks on ilmasuundade asemel m?iste ilmakaar kasutamine.

On h?mmastav, kui erinev v?ib ilm olla meie maa erinevates osades – m?nel pool uputab, sealsamas m?nik?mmend kilomeetrit eemal p?eb maa p?uast. P?hjuseks on see, et oleme elamas Atlandi ookeani p?hjaosa ts?klonaalse tegevuse piirkonnas, kust k?lma ja sooja ?humassi eraldusjoonelt v?rsub ?ksteise j?rel madalr?hkkondi ehk ts?kloneid. Need on paarituhande kilomeetrise l?bim??duga vastup?eva tiirlevad ?hukeerised, mis pidevalt meie ilma muudavad. K?llap on see ka p?hjuseks, miks rahvap?rane ilmatarkus nii mitmepalgeline on.

Samas on ometi v?imalik selle p?hjal v?lja kujundada omaenda ilmatarkus, mis s?veneb ja t?psustub aastatepikkuse vaatlemise k?igus. K?ige olulisem selle juures on iga p?ev k?ia ?ues ilma nuusutamas, hommikul, ?htul, vahel ??selgi. ?lo Vooglaid jutustas kord oma vanaemast Saaremaal, kes ?helgi ?htul enne magama ei l?inud, kui polnud enne ?htul ?ues ilma vaatamas k?inud. Ilm on imeline ja p?nev, selle tundma?ppimiseks kulub enam kui ?ks elu.

Meie kaheksa ilmakaart k?nelevad korraga nii p?evaringist kui ka aastaringist. P?hjakaares on p?ike k?ige s?gavamal silmapiiri taga, otsa maap?hjas. Nii on see s?da??sel. Aastaringis on see j?uluaeg. Kirdekaarest lennutab p?ike suvisel varahommikul p?rast kella kolme esimesed kiired taevalaotusse. Aastas on see aeg k??nlakuus, kui tihased oma kevadist sitsikleidi-laulu alustavad. Idakaares kella kuue ajal kerkib p?ike k?ige suurema hooga ?lespoole, noore taimena idanedes ja kerkides. See on kevadekuu, kevadise p??rip?eva aeg. Kagus kell ?heksa hakkab p?ikese t?usmisev?gi raugema, see on keskhommiku aeg. Aastaringis on see maikuine lehtede ja pungade puhkemise aeg. L?una S?giskuu ehk septembri ilmakaareks on l??s. See on aeg, kus k?ik looduses vajub l?ngu ja longu, ussid poevad urgu, putukad koorepragude vahele, talveune v?i – uinaku tegijad nuumavad end ning silmavad paiku, kuhu end unele seada.