Maakeele õpe

Mis v?iks olla sobivaks omakeele koolis ?petamise ?hisnimeks?

Soovitan ?ppeainet nimetada maakeeleks. Lutsi maarahvas – meie rahva killukene P?hja-L?tis – nimetas Eestimaad Maamaaks ja meie keelt maakeeleks. Maakeelteks v?ime nimetada k?iki meie rahva keeli, millest on kokku pandud kirjakeel.

Nii v?iks koolides ?le Eesti – V?romaal, Setomaal, Mulgimaal, Kihnus ja igal pool mujal – hakata ?petama kohalikke keeli ?ppeainena, mille nimeks on maakeel. Eesti Keele Instituudis ja Eesti Rahvaluule Arhiivis on tallel rikkalikult materjale k?igi Eestimaa piirkondade keelte ja s?navara kohta, nii kirjas kui helisalvestustena, kuigiv?rd on olemas ka videomaterjale.

Maakeele ?ppimine aitab meil osa saada meie rahva m?tterikkusest ja loovusest l?bi aegade. Ka saame selgeks uute s?nade loomise ning tuletamise kunsti, milleks meid t?nuv??rselt kutsus ?les president Toomas-Hendrik Ilves S?nause v?istlusega.

Kindlasti sobiks selle juurde meediatugi – maakeelsed v?istlussaated televisioonis, parimate omakeele k?nelejate kokkusaamised jne. See k?ik aitab meil v??rtustada oma keelt ning selle mitmekesisust. Samas aitab arusaamine keelev?imaluste paljususest ?ppida ja m?ista ka v??rkeeli.

V?ikerahvaste arengueeliseks ongi paljude keelte oskamine. L??ne-Siberi handi, mansi, keti, neenetsi ja s?lkupi ning teiste rahvaste juures on endastm?istetav nelja-viie kohaliku keele valdamine. Sama v?ib kohata Saamimaal – piirialade elanikud tulevad toime kolme kuni viie keelega. Mitme keele valdamine lihtsustab uute keelte ?ppimist, miks siis mitte alustada meie kirjakeele aluseks olevast maakeelest?

Maakeel ?ppeainena koolides hoiab meie sidet maaga, millel oleme elanud tuhandeid aastaid.