Ise

Hakkame laulu laskemaie,

hakkame ilu iskimaie.

Nende s?nadega on maarahva laulikud l?bi aegade laule alustanud. Muinasjutus ?eldakse ?lekohtuselt m?rvatud vaeselapsest, kuidas ta pidevalt moondab ennast: k?ll ta iskis enda kedervarreks, k?ter?tiks v?i k?oks. Samas t?hendab s?na iskimine L?una-Eestis ka lihtsalt l?nga korrutamist, kus kaks peenemat l?nga keerutatakse teineteise ?mber uueks, j?medamaks ja tugevamaks l?ngaks.

K?llap on l?nga korrutamine ehk iskimine sama ?rgvana toiming kui kanga kudumine ja r?ivaste valmistamine. Enne iskimist tuleb kedervarrega koonla kiudude kaosest, olgu siis tegu villa-, lina-, kanepi-, n?gese- v?i muude kiududega, keerutada valmis esimene niit, mida siis hiljem iskida ehk korrutada saab.

?rgolemise algsest kaosekoonlast kedratakse loomism??tides k?igepealt v?lja veel?ng ja tuulel?ng. Viimast nimetatakse sageli ka lihtsalt Vaimuks, nagu n?iteks Piibli loomisloos, kus Jumala Vaim lehvis algul vee kohal. Neid l?ngu iseme ehk korrutame elusolendeina s?nnist kuni viimse hinget?mbeni, vedades k?ima tuult kopsudes ?le niiske ja veerikka vere.

Nii s?nnib maailma loomine meist iga?hes ikka ja uuesti iga hinget?mbega. Samamoodi s?nnib see v?ljaspool meid igal kevadel, igal hommikul. Talvel ja ??sel niiskeks t?mbunud maast k?ib ?le v?rske tuule?hk. Nii omavahel p?imudes annavad vesi ja tuul hoogu isejuhtumisele.

Isejuhtumine on k?ike maailmas juhtuvat juhtinud v?hemalt neliteist miljardit aastat, nii kaua, kui teame maailma olevat olnud olemas algplahvatusest peale. Isejuhtumiseni j?udmine on k?igi tegemiste ?limaks sihiks. Isejuhtumist saab tagasi hoida v?i ka edasi l?kata, kuid l?puks juhtub see niikuinii. Seet?ttu ongi m?istlikum pigem taotleda isejuhtumist kui seda v?ltida.

Isejuhtumise ohjamist taotlevad riigid ja religioonid, inimesed ja organisatsioonid, m?ned rohkem, teised v?hem. Vaatamata nende p??dlustele, murrab isejuhtumine varem v?i hiljem ikkagi l?bi revolutsioonide, muutuste ja murrangutena. Seet?ttu on m?istlikum elada pidevalt koosk?las isejuhtumisega, nii nagu seda ?petavad ja teevad p?lisrahvad.