Arm

Kas mets on hirmus v?i on ta armas? Miks on viimase tuhande aasta kestel meie maa metsast lagedaks raiumisele ikka j?rgnenud s?da, katk v?i orjap?li, mis metsale kasvamiseks uuesti ruumi ja aega annab? Miks on olemas metsavennad, kuid pole mere-, tuule- v?i maavendasid? Millal oskame sellest ?ppust v?tta, metsa oma vennaks tunda ja teda toetades ka ise rikkamalt elada?

Mets hirmutab juhuslikkusega. Kes ei m?letaks lapseea muinasjutte metsa eksimisest v?i ehk m?nda endagi eksiuitamist marjaretkel. Mets on meist palju suurem, enamasti ka vanem. Ehk on alateadlik kadedus meist vanemaks elavate puude ees s??ks, miks oleme puude raievanuse inimea l?hedaseks muutnud. Mets hirmutab. Ja hirmule p??ame vastata hirmuga. Karda, mets – me l?ikame su maha, me istutame su ?hteliiki puid t?is, me harvendame, kuivendame ja ?le?ldse teame paremini, milline sa pead olema! Euroopa arenenud riigid on oma metsahirmu l?plikult v?itnud – seal lihtsalt peaaegu enam ei ole metsi.

Siiski on metsa arm v?hemalt samav??rne hirmuga, k?llap tegelikult suuremgi veel. Metsa armule l?ksid l?bi sajandite isep?ised ja allumatud, kes valitseva v?imuga pahuksis. Mets armastab meid heade seene- v?i marjakohtade, ahjuk?tte, tarbepuu, hea m?tte ja palju muuga. Aga veel sajand tagasi v?ttis Eestimaa inimene metsalt just nii palju, kui h?dasti vaja oli. Ilmaasjata metsale liiga ei tehtud. Metsa armust nagu kogu metsastki tuleb lugu pidada.

Kas selline metsasuhe v?iks olla v?imalik ka praegu? Ajal, mil suur osa meie metsadest on muudetud puup?ldudeks, kus allesj??nud metsa nuheldakse hullemini kui vaenlast.

Maailmas on levimas ?ige mitmed algatused, kuidas metsi taas metsadeks muuta. ?otimaal istutatakse tuhandeaastaseid metsi, paiku, mis peaksid p?sima metsana sajandeid. Sri Lankast alguse Metsaaedade liikumine, mille sisuks on inimeste ja metsa koost??s m?lemapoolse rikkuse suurendamine. Metsaaeda istutatakse puid ja muid taimi, mis oleksid seal kasvanud siis, kui inimene poleks loodust omatahtsi ?mber korraldanud. Ja metsa armuande korjatakse ja m??akse edasi k?rgelt v??rtustatud kaubam?rgi toel.

K?lade ja valdade arengukavade tegemisel tasub m?elda ka metsaaedade loomise peale. Linna asunud inimesed v?ivad ?hineda kogukonnaks, hankida endale metsat?ki ja selle metsaaiaks kujundada. Oma metsast korjatud seentel, marjadel, ravimtaimedel ja headel m?tetel on rohkem v??rtust kui kuitahes suurel palgivirnal v?i sellest saadud rahahunnikul. Pealegi on sellisel mitmekesisel metsal veel teinegi v??rtus, pole vaja tunda hirmu, et keegi su puup?llu ootamatult ise koristab. Armastus kasvatab ning teeb rikkamaks, hirm kaotab, h?vitab ja toob vaesuse ning viletsuse.