Hani

Haned l?ksid, halvad ilmad, ?tleb vanas?na. Ja ?ige ta on – kui viimased haned on taeva all, siis l?heb ilm t?siselt halvaks. Tuuleiilid kisuvad viimaseid heledaid lehti puudelt, vihma valab ikka ja j?lle.

Aga haned pole selles s??di, et ilm nende lahkumise j?rel halvaks p??rab. Pigem vastupidi – kuniks haned on meiega, p?sib ka ilm ?dusa ja heana. Soome p?hjaosas Inari j?rve ??res teavad saamid, et hani on puhtaim, kauneim ning Jumalale l?him lind.

Sama on t?denud ka paljud teised rahvad maailmas. Tiibeti suutra „Rumalusest ja tarkusest“ jutustab loo, kus Buddha koos munkadega muudavad end hanedeks ja lendavad, kuhu vaja. Marid Volga j?e ??res laulavad valgest emahanest, kes veel valgem kui valge. Hiina „Muutuste raamatus“ kirjeldatakse t?tarlapse abiellu j?udmist hane v?rdkuju kasutades. Karjalas ??nisj?rve kaljujoonistel on haned ja luiged keskseks motiiviks. Hanede ja luikede m?ngu m?ngivad lapsed lasteaedades t?nap?evani, selle m?ngu algkuju on j??dvustatud nelja tuhande aasta vanustel kaljujoonistel. Hanerasv on t?hus vahend k?ha ja kopsuh?dade ravimiseks. Muhu saarel ja L??ne-Eestis on tuntud hanedeks k?imine kadrip?eval ja j?uluajal. Hani on v??rikas eeskuju ja kaitsevaim. Kuidas aga saada l?hedaseks hanedele?

Seda tehakse lauldes, m?ngides, kahjates, hanesid vaadeldes ja kodus pidades.

Meie regilauludes nimetavad noored neiud end meelsasti hanedeks. M??tiline laul „Haned kadunud“ kirjeldab, kuidas teises ilmas s??akse haneliha leivana ja juuakse verd ?llena – ?sna samamoodi, nagu kirikus armulauaimes muutub leib Kristuse lihaks ja vein tema vereks.

Hani on valguse, tarkuse ja P?ikese v?rdkujuks nii meie p?rimuskultuuris kui ka ?le maailma. Arvatakse, et s?na lind ongi algselt t?hendanud hane. Ka Linnutee on mitmete h?imurahvaste jaoks Hanede tee. Kui hani on P?ikese v?rdkujuks, siis sobibki h?sti nimetada Linnuteed tema miljardite t?htedega Hanede teeks.

Rootsi kirjanik Selma Lagerl?f kutsus oma romaanis „Nils Holgerssoni imeline teekond l?bi Rootsi“ haned koguni lastele maateadust ?petama. Peamiseks ?petajaks on vana emahani Rootsi Saamimaalt – Akka Kebnekaisalt. Akka t?hendab saami keeles vanamemme, Kebnekaisa on Rootsi k?rgeim m?gi, mille tipul ei sula lumi ka suvel. Selliseid m?gesid kutsuvad saamid Kaisadeks.

T?nap?eval on iga?he l?him kokkupuude hanedega k?llap hane udusulgedest patjade kaudu, mis s?gava ja m?nusa ??une tagavad, viies magaja muistsete muinasjuttude radadele – miks mitte ka Saamimaa lumistele m?etippudele.